Välismaal õppimine (või praktika läbimine) laiendab silmaringi ja annab rahvusvahelise kogemuse. Hiljem võib see pakkuda Sulle eelise tööjõuturul, sest paljud ettevõtted ja organisatsioonid soovivad värvata töötajaid, kellel on olnud koostöökogemus eri rahvustest inimestega.
Väidad, et oled palju maailmas ringi reisinud? Jah, kuid turistina ringirändamine ei asenda teises riigis elamise ja õppimise kogemust. Välismaal õppides saad omandada teadmisi, mis on otseselt seotud Sinu erialaga, kuid mida Tartu Ülikool oma kursustega ei kata. Aga Sa võid valida ka hoopis võimaluse läbida välismaal praktika.
Igal majandusteaduskonna üliõpilasel on võimalik õppida välismaal 1-2 semestrit ning selleks on õppekavas ette nähtud nn mobiilsusaken. Välismaal õppides tuleb läbida ühes semestris õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus. Soovitame võimalusel valida välisülikoolis õppeaineid, mis on Sinu õppekavas kohustuslikud või sobivad valikaineteks. Nii vähendad oma õppekoormust välismaalt tagasi tulles. Kui õpid bakalaureuseõppes, siis sobib välisõpinguteks kõige paremini 3.-5. semester. Magistriõppes võiks kaaluda välismaale minekut 2.-3. semestril. Lõpliku otsuse teed ikkagi Sina.
Kui läbid välismaal semestris vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid, saad Tartu Ülikoolis automaatselt pikendussemestri. See ei tähenda aga, et lõpetamist peab semestri võrra edasi lükkama. Kui õppekava saab kolme aastaga täidetud, on võimalik lõpetada nominaalajaga.
Kui teha välismaal semestris vähem kui 15 EAP mahus aineid, siis pikendussemestrit ei anta. Välismaal õpitud semester läheb aga ikkagi õppeaja arvestusse ning tekib oht, et puuduolevate EAP-de eest tuleb hakata õppetasu maksma. Halvemal juhul on isegi oht langeda osakoormusesse. Seetõttu tuleks jälgida, et välismaal saaks sooritatud kindlasti vähemalt 15 EAP mahus aineid.
See sõltub, millise programmi kaudu otsustad välismaale minna. • Kõige populaarsem on Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände programm (kandideerida saab alates 2. kursusest, stipendium on 470 kuni 520 eurot kuus ja sellele lisandub sõiduraha). Täpsem info: https://www.ut.ee/et/oppimine/erasmus-euroopa-sisene-opiranne-uliopilasv... • Erasmus+ ülemaailmne õpiränne (stipendium 700 eurot kuus; lisandub sõiduraha) • Välispraktika stipendium (stipendium 670-720 eurot kuus; lisandub sõiduraha. Praktikakoht tuleb endal leida!) NB! Seda stipendiumit saab taotleda ka äsjalõpetanud üliõpilane kuni 4 kuuks. https://www.ut.ee/et/oppimine/erasmus-programmi-toel-euroopasse-praktikale• ISEP programm (International Student Exchange Programs) - 320 ülikooli üle maailma, tagatakse tasuta õpe, majutus ühiselamus ning toitlustus, kuid mitte sõiduraha.
• Uuri, milliste ülikoolidega on majandusteaduskonnal partnerlussuhted. Seda saad teha SIIN! • Pea nõu oma programmijuhiga ja teaduskonna rahvusvahelise õppe spetsialisti Kristi Liivamägiga • Uuri, millal on kandideerimistähtajad. Seda saad teha siin. • Vaata, millised on rahastusvõimalused: https://www.ut.ee/et/oppimine/valismaa# ja https://www.ut.ee/et/oppimine/valismaa/teised-stipid• Täida ära kandideerimistaotlus ning jää ootama positiivset vastust.
Üliõpilaste kogemusi:
Rääkides reaalsest õppimisest, siis kuna kohustuslikke ainepunkte on loetud arv, soovitan soojalt valida need ained, mis sind tegelikult ka huvitavad. Isiklikult valisin teadlikult ained, mida TÜ minu õppekava raames ei käsitle, et saada laiemaid teadmisi soovitud valdkonnast. Muidugi tuleb kasuks kui suudad valitud ainetest vähemalt paar hiljem kanda enda TÜs läbitavate ainete asenduseks, sest see teeb su enda elu järgmistel semestritel lihtsalt pisut lihtsamaks.Mina valisin enda sihtkohaks Budapesti, mis on lihtsalt ideaalne Erasmuseks! Budapesti võimas arhitektuur, baarid, melu, võrdlemisi odav elu, suurepärased inimesed – see linn ei maga mitte kunagi. Enamus professoreid räägivad väga hästi inglise keelt, on praktikud ning välistudengite suhtes vägagi toetavad. Samas ootavad nad vastu aktiivsust ja kaasatöötamist loengus.
Erasmuse lõppedes on sul hindamatud väärtused sellest semestrist või paarist, mida sa mistahes sihtkohas veedad, sest lisaks väärtuslikule õpikogemusele, uutele teadmistele, isiklikule arengule, leiad sa eluaegseid sõpru ükskõik kuhu maailma otsa. Kui sa veel kahtled, kas minna või mitte, siis trust me, you will never regret it!
Välisõpingud möödusid kenasti ja ma jäin enda tulemustega rahule võttes arvesse uut keskkonda ja kõike muud, millega tuli harjuda. Koostöö ja suhtlus õppejõudude ning kaastudengitega sujus samuti hästi. Õppimiskogemuse mõttes jättis kõige enam soovida eksami protseduuri tutvustamine välistudengitele enne eksameid, mida väga ei tehtudki.
Võrreldes väliskõrgkoolis õppimist TÜ majandusteaduskonnaga, siis mulle jäi silma, et väliskõrgkoolis oli õppejõududel kuidagi märgatavalt suurem soov ja suunitlus õpetada ainet nii, et tudengid sellest kohe aru saaksid: aineid õpetati väga tudengisõbralikult, üliõpilasi kaasates, toetades ja neile vastu tulles. Nt ühes aines tuli igaks korraks individuaalne kodutöö teha, kuid enne kodutöö hindamiseks esitamist vaadati see koos õppejõududega üksipulgi selgitustega läbi – see aitas teemast palju paremini aru saada ning seda ka kinnistada.
TÜ majandusteaduskonnas on aga eksamite süsteem palju parem kui väliskõrgkoolis: eksamite pikkus on lühem ja eksami protsess ise pole nii tehniline ja liigset ärevust ning segadust tekitav kui see oli väliskõrgkoolis. Samas pean tõdema, et võimalus sooritada välisülikoolis ainult avatud küsimustest koosnevaid eksameid oma arvutis programmis, mis blokeerib ülejäänud arvuti, muutis sedasorti eksami sooritamise mugavamaks ja lihtsamaks. TÜ majandusteaduskonna kasuks räägib aga ka see, et tunniplaan on koostatud tudengisõbralikumalt ehk pole eriti koolipäevi, mil on vaid üks loeng keset päeva või õhtul hilja.
Kokkuvõttes võin öelda, et minu välisõpingute kogemus oli väga väärtuslik ja elumuutev kogemus. Soovitan kindlasti kõigil, kellel on vähegi võimalust ja soovi, väismaale õppima minna. See annab võimaluse tulla välja mugavustsoonist, avardab meeletult silmaringi, aitab ennast paremini tundma õppida ja inimesena areneda ning uusi teadmisi uues keskkonnas uue lähenemisega omandada.
Viibisin 2018 aasta sügissemestril Saksamaal, Mannheimi Ülikoolis (https://www.uni-mannheim.de/en/). Põhiliselt keskendusid minu õpingud seal ärijuhtimisele ja rahvusvahelisele ning strateegilisele turundusele. Ülikool oli võimas - World University Rankings 2020 edetabelis hoiab hetkel maailmas 157-ndat kohta ning hooneks on kuulus Mannheimer Schloss, mis on Euroopas Versailles barokkpalee järel suuruselt teine.
Õpingud olid huvitavad aga ka märkimisväärselt rasked. Praktilisi ülesandeid oli vähe, pigem keskenduti klassikalisele loenguformaadile. See-eest oli palju nn külalisesinejaid, kes olid enamasti kõik maailmatasemed tegijad (suurfirmade turundusjuhid, tootearendajad, strateegid jne).
Tartu Ülikooliga võrreldes oli suurimaks erinevuseks rangus ja väga suured mahud. Ühe õppeaine keskmine konspekt (A4 lehtedele ülikooli poolt trükitud - tuli valmis kujul ülikoolist osta) oli 300-500 lk ehk kordades rohkem kui TÜ-s. Eksamid kestsid kõik 60 min, algasid isikutuvastuse ning reeglite loetelu allkirjastamisega ja seisnesid 10-20 lk pikkuses avatud küsimuste jadas, kus iga sekund mängis olulist rolli. Maksimumhinne oli üksnes legend.
Sarnaselt õppimisele oli seal suurt rõhku pandud ka sotsiaalelu arendamisele. Kooli enda või selle üliõpilasesinduse poolt oli iga nädal keskmiselt 3 üritust - esmaspäevadel oli tavaliselt väike cocktail night, neljapäeviti suur klubiüritus ülikooli hoovis ning nädalavahetustel väljasõit mõnda teise linna või isegi riiki. Ja nii iga nädal! Ürituste ja õppimisega sisustati ära kogu semester ning igavlemiseks palju aega ei jäänud.
Uutele magistrantidele soovitaksin välismaal õppimist kindlasti! Konkreetselt Mannheimi Ülikooli soovitan aga neile, kes õppimist ei karda ning kellel on kõrge pingetaluvus.
Peamine, mida välismaal õppimise kogemus mulle andis, on oskus oma aega väga täpselt planeerida, võime iseseivalt hakkama saada ka väga pingeliste olukordadega ning suurema avatuse teiste suhtes. Karta pole aga välismaal õppimise juures väga midagi (kui siis ainult bürokraatiat) - aeg läheb kiirelt ning antud kogemusest on võimalik ainult võita.
Koreas veedetud periood oli ilmselt mu elu kõige väärtuslikum kogemus. Leidsin endale hulgaliselt sõpru ja sain palju teada Aasiamaade kohta. Õpingutega olin väga rahul ning teadatuntud Korea õppimiskultuur ei olnud samuti ülemäära hirmus. Võtsin samal ajal ka TÜst õppeaineid, et pikendussemestrit vältida.
Reisihuvilistele on Aasia ideaalne paik, kuna Aasia-sisesed lennud on soodsad ning kultuur mitmekülgne. Leidsin end kaks korda Filipiinidelt ning Koread sai laialdaselt avastatud.
Loengud olid 15 min lühemad kui kodumaal ning alati toimus kohalolekukontroll, millele kulus 5-15 minutit olenevalt õppejõust. Ühesõnaga, loengud möödusid kiirelt, aga sisutihedalt. Olge valmis tunnikontrollideks ning arvestage, et semestri jooksul on 2 eksamisessiooni (mid-term ja finals).
Huvilised on oodatud lugema minu blogi: http://maikokoreas.home.blog.
Täpsustuseks mainin, et olen oma välisõpingutega hetkel siiski alles poole peal, kuid tänaseks on esimesed eksamid ja ained läbitud ning usun et saan nüüd nendele küsimustele vastata.
Korraldusliku poole pealt on on kõik väga lihtsalt sujunud mõlema ülikooli poolt, kirjadele ning küsimustele olen saanud kiirelt vastused ja vajadusel abi. Olen väga rahul oma välisõpingu kogemusega, õppeained ja õppejõud Groningeni Ülikoolis on suurepärased. Olen saanud õppida väga huvitavaid teemasid, millega pole varasemalt kokku puutunud ning mida TÜ majandusteaduskond minu teada hetkel ei paku.
Loengud ja praktikumid on kõik väga huvitavad ja õppejõud on oskuslikud õpilaste kaasamisel arutellu. Õppetöö maht on suhteliselt suur ning eksamiperiood oli pingelisem võrreldes minu kogemusega Tartu Ülikoolis, kuid sellegipoolest tehtav. Semester on jagatud kaheks blokiks ja seega õppeained kestavad ca 7 nädalat + eksamid. Seetõttu iganädalane kodutöö maht ja ettevalmistus loenguteks on suhteliselt suur, kuid samas on tänu sellele süsteemile võimalik rohkem igale ainele eraldi korraga keskenduda.
Kokkuvõttes olen ülimalt rahul oma välisülikooli valikuga ning ka toetusega Tartu Ülikoolist. Kõik õpilased peaksid vähemalt kaaluma semestri välisülikoolis õppimist, see on tõesti suurepärane kogemus, mis võimaldab õppida nii palju uute teemade, võõra kultuuri ja muidugi ka iseenda kohta. Teist sellist võimalust välisriigis õppida ja elada on hiljem elus juba raskem leida.
Õpin Göttingeni Ülikoolis Saksamaal ning valituks sai just Göttingen, kuna tegu on sarnaselt Tartule samuti tudengilinnaga.
Üliõpilasi hoitakse siin päris hästi - nii lõunasöögid kui sportimisvõimalused on tehtud väga odavaks, rongiga oli võimalik tasuta ümberkaudseid linnu avastada ning muidugi ei olnud puudust legendaarsetest Erasmuse pidudest.
Göttingeni Ülikoolis on endale võimalik valida nii loenguid, seminare kui praktilisi tunde - kõik on üsna erineva ülesehitusega. Võrreldes TÜga on eksamid raskemad ja hindamine samuti karmim, nii et soodsale juhusele ei tasu lootma jääda. Selle eest saab aga endale tohutu teadmistepagasi nii akadeemiliselt kui elulisest.
Igal juhul tasub Erasmuse vahetusprogrammist osa võtta - see annab hindamatu võimaluse enda mugavustsoonist välja astuda ja end uues keelekeskkonnas proovile panna.
Partnerülikoolid
Kvoot Kvoodi seletus: 2x5 = [tudengite maksimumarv] x [ühe tudengi kohta ajaperiood kuudes] Kui osaleb vähem tudengeid, siis võimalik kasutada ka ülejäänud ajaperioodi
Kui osaleb vähem tudengeid, siis võimalik kasutada ka ülejäänud ajaperioodi
Icons made by Freepik from www.flaticon.comHead reisi! Have a nice trip! Hyvää matkaa! Gute Reise! Buon viaggio! Sretan put! ¡Buen viaje!
Küsimuste korral pöördu julgesti:
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.