IN MEMORIAM. Mihhail Bronštein (23.01.1923–09.04.2022)

Tartu Ülikooli majandusteaduskond teatab kurbusega, et täna öösel lahkus meie seast oma 100. eluaastal akadeemik Mihhail Bronštein.
Tema noorus möödus Peterburis, kus ta lõpetas 1940. aastal keskkooli ning astus keemia- ja tehnoloogiainstituuti. Õpingud katkestas sõda ning 1942–1945 oli ta rindel. Pärast demobilisatsiooni jätkas ta õpinguid Leningradi riikliku ülikooli majandusteaduskonnas. Lõpetanud selle 1949 poliitökonoomia erialal, kaitses ta samas kandidaadiväitekirja (praegu võrdsustatud PhD kraadiga) 1954. aastal ning jõudis 1965. aastal NSV Liidu tollase teadussüsteemi kõrgeima astmeni – doktoriväitekirja kaitsmiseni. Professorikutse omistati talle 1967. aastal ning 1975 valiti ta Eesti teaduste akadeemia korrespondentliikmeks põllumajandusökonoomika alal.

Kuna Leningradis ei olnud tal võimalik oma rahvuse tõttu teadlasena töötada, asus Mihhail Bronštein 1949. aastal tööle Tartu ülikoolis. Seal läbis ta akadeemilise ametiredeli kõik astmed kuni professorini ja kateedri juhatajani kuni emeriteerumiseni 1993. Paralleelselt panustas ta vanemteadurina NSV Liidu teaduste akadeemia majandusmatemaatika keskinstituudi Eesti filiaali ja Eesti teaduste akadeemia majanduse instituudi töösse (19801986).

Mihhail Bronšteini elutöö majandusteaduse vallas on elav näide, kuidas tipptasemel teadmine ja adekvaatne analüüs suunab mõistlikkuse poole isegi selliseid ideoloogiliselt rangelt raamistatud süsteeme nagu Nõukogude Liit. Tartu Ülikool oli Mihhail Bronsteinile tema elutöö teostamise koht. Ta alustas 1949. aastal tööd lihtsa õppejõuna, kuid jõudis sihikindla tööga majandusteaduste kandidaadiks (1954), majandusteaduste doktoriks (1966), professoriks (1967) ning akadeemikuks (1975).

Olles alates 1961.aastast Tartu Ülikooli poliitökonoomia kateedri juhataja, püüdis ta ideoloogilisele survele vaatamata arendada kaasaegset turumajanduslikku mõtteviisi ka NSVL tingimustes. Tema roll oli eriti silmapaistev põllumajandusökonoomika valdkonnas, kus akadeemik Bronstein suutis jõuda üleliiduliste reformideni, mis aitasid palju kaasa ka Eesti põllumajanduse olukorra paranemisele. Tema doktoritöö pani aluse põllumajanduse stimuleerimise süsteemile, mis omakorda viis loogiliselt nende sammudeni, nagu hinnakujundus, töö tasustamine, kooperatiivse ja eraomandi ühitamine, mis kujunesid sillaks nõukogude süsteemist nüüdisaegse põllumajandusökonoomikani. Ühena esimestest õppis ta hindama Eesti põllumajanduse looduslikku potentsiaali, aduma maa erinevat väärtust eri kohtades, tajuma ökoloogia olulisust ning visandama ebasoodsates oludes olevate piirkondade abistamise mehhanismi. Eesti iseseisvuse taastamisse panustas M. Bronstein väga tõhusalt Eestist valitud NSVL Rahvasaadikute Kongressi delegaadina ja majandusreformide ettevalmistajana. Alates 1993. aastast oli M.Bronstein Tartu Ülikooli majandusteaduskonna emeriitprofessor.

Akadeemik Bronšteini sulest on ilmunud üle 400 teadustöö ja hulgaliselt majandusalaseid artikleid ajakirjanduses. 1985 sai temast Eesti NSV teeneline teadlane, 1998 tunnustati teda Eesti teaduste akadeemia medaliga ning 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Akadeemik Bronšteini jäävad leinama tütar ja poeg perekondadega.