Ott Pärna kaitses edukalt doktoritööd
30. detsembril kaitses Tartu ülikooli majandusteaduskonnas Ott Pärna edukalt doktoritööd
MANAGERIAL AND CONTEXTUAL FACTORS INFLUENCING INNOVATION IN INFORMATION TECHNOLOGY-BASED PUBLIC SECTOR SERVICES: AN EXPLORATORY CROSS-NATIONAL STUDY (Juhtimisalaste ja kontekstitegurite mõju innovatsioonile infotehnoloogiapõhistes avalikes teenustes: otsinguline uurimus neljas Euroopa riigis).
Juhendajad: emeriitprofessor Nick von Tunzelmann ((PhD), University of Sussex) ja professor Urmas Varblane (PhD).
Oponendid: professor Erik Terk ((PhD), Tallinna Ülikool) ja Jari Romanainen ((PhD), Executive Policy Adviser, The Finnish Funding Agency for Technology and Innovation (TEKES)).
Käesolev doktoritöö keskendub innovatsioonile avalikus sektoris. Püsiv majanduslik ebastabiilsus, riikide võlakoorem, ühiskondade vananemine, arenenud maailma paigaltammuv majanduskasv ning püsivalt kõrge töö- ja tööjõupuudus, muudavad jätkuva kulude kokkuhoiu avalikus sektoris vältimatuks. Samal ajal suureneb vajadus avalike teenuste kvaliteedi säilitamiseks ja kasvatamiseks, veelgi enam aga radikaalsete lahenduste leidmiseks üha komplekssematele probleemidele. Vaja on uusi arenguideid, liidreid, tõhusaid juhtimismudeleid ja võimekaid organisatsioone, et neile väljakutsetele vastata. Seepärast on muutunud innovatsioonivõimekus avalikus sektoris keskseks teemaks, riikide ning tervete piirkondade konkurentsivõime küsimuseks.
Vaatamata väljakutsetele on innovatsioon avalikus sektoris pigem erand kui reegel. Erasektoris on uute või oluliselt parendatud toodete ja teenuste väljaarendamine äritegevuse strateegiline osa – seda tõukavad tagant nii konkurents turul kui ka soov kasvatada käivet, kasumit ja turuosa. Kuivõrd sellised konkurentsi ja ellujäämise väljakutsed avalikus sektoris enamasti puuduvad, on innovatsioon riigijuhtimise või kohaliku omavalitsuse tasandil paremal juhul vabatahtlik tegevus. Seda seepärast, et uute algatuste, tehnoloogia ja eksperimenteerimisega kaasnevad erinevad riskid, mille suhtes on juhtkondade tolerantsust piiratud. Näiteks poliitilistel kaalutlustel. Üksikisiku tasandil pärsib innovatsiooniga tegelemist lisaks riskidele ka rahalise motivatsiooni puudumine, eeskujude vähesus, bürokraatlikus mõttes jäigad organisatsioonid ja rutiinist kõrvalekaldumist vältivad regulatsioonid.
Avaliku sektori innovatiivsus, innovatsioonid ja innovatsiooniprotsess on empiirilises mõttes väheuuritud valdkonnad. Samas ühiskonna väljakutseid ja nende komplekssust silmas pidades on tegemist äärmiselt olulise teemaderingiga, mida lähimal kümnendil kindlasti enam lahti püütakse mõtestada. Suure tõenäosusega on globaalses konkurentsis tulevikus edukamad just need riigid, kes innovatsioonijuhtimise võimekuses ja tulemuslikkuses teisi edestavad – seda nii era-, avalikus- ja kolmandas sektoris kui ka nende üleses koostöös.
Käesoleva väitekirja eesmärk on tuua välja, milline on erinevate innovatsiooniprotsessi mõjutavate juhtimisalaste ja kontekstitegurite vastastikune olulisus infotehnoloogiapõhiste avalike teenuste väljaarendamisele ning kuidas see mõjutab avalike teenuste innovatsioonisüsteemi olemust. Uurimustöö empiiriline osa põhineb nelja valitud riigi – Suurbritannia, Taani, Soome ja Eesti võrdlusuuringul. Tegemist on ühega esimestest kvantitatiivsetest uuringutest (läbiviidud 2005. aastal), mis keskendub tehnoloogiliselt innovatiivsete avalike teenuste arendamist mõjutavate tegurite ja nende vastastikuse olulisuse hindamisele. Uurimustöö tulemused publitseeriti osaliselt esmakordselt 2007. aastal (Pärna ja von Tunzelmann, 2007).
Doktoritöö näol on tegemist otsingulise (ingl. k. exploratory) uurimustööga, mis põhineb originaalsel ja mahukal teoreetiliste lähenemiste sünteesil, unikaalsel metodoloogilisel lahenduskäigul ja töö raames läbi viidud riikideülesel empiirilisel uuringul. Eesmärgi saavutamisel keskendub doktoritöö nii teoreetilises kui ka empiirilises osas neljale innovatsiooniteooriast lähtuvalt olulisele vaatele, milleks on juhtimise, õppimise, tehnoloogia- ja süsteemivaade. Sellele raamistikule tuginevalt on üles ehitatud nii doktoritöö ala-uurimisküsimused (ingl. k. sub-research questions) kui ka töös tõestatavad/ümberlükatavad väited (ingl. k. propositions). Töös otsitakse vastust neljale järgnevale ala-uurimisküsimusele. Esmalt juhtimisalane perspektiiv – millised võtmetegurid ja millisel määral mõjutavad, soodustavad või takistavad, tehnoloogiliselt innovatiivsete avalike teenuste arendamist ning kasutuselevõttu? Teiseks õppimise perspektiiv – millised juhtimisalased ja organisatoorsed teadmised ning oskused on vajalikud edukaks tehnoloogiliseks innovatsiooniks avalikes teenustes? Kolmandaks tehnoloogia perspektiiv – milline on tehnoloogilise teadmise olulisus avalikke teenuseid puudutavas innovatsiooniprotsessis ning kus ja kuidas need teadmised on välja arendatud? Neljandaks süsteemi perspektiiv – milline on avalike teenuste väljaarendamist mõjutava innovatsioonisüsteemi tegurite kompositsioon ja nende omavaheline dünaamika erinevates riikides?