Delta majanduskonverents 2026

Jüri Mõis on üks taasiseseisvusjärgse Eesti majanduse võtmeisikuid nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris. Ühena Hansapanga asutajatest andis ta 1990. aastatel olulise tõuke Eesti panganduse moderniseerimisele ja majanduse kiirele arengule. Ta oli 1999. aastal Eesti siseminister ning 1999–2001 Tallinna linnapea, juhtides pealinna kiire kasvu perioodil.

Samuti analüüsib ta, millised neist eduteguritest kehtivad tänapäeval, ning arutleb, kuidas nendele kogemustele tuginedes teha tarku strateegilisi valikuid majanduskeskkonna määramatuse tingimustes. Mõisa ettekande fookuses on Eesti konkurentsivõime säilitamine muutuvas maailmas ning see, kuidas ühendada varasemate edulugude õppetunnid tulevikuvõimalustega, et kujundada paindlik ja teadmistepõhine majanduskeskkond tulevikuks.

Delta Majanduskonverentsil 2026 esineb Jüri Mõis ettekandega „10 edutegurit 90. aastatel“, kus ta käsitleb tegureid, mis võimaldasid Eesti kiire edu pärast taasiseseisvumist.

Raivo Vare on Eesti majandus- ja ühiskonnaelu üks kogenumaid strateegilise mõtlemise ja majanduspoliitika eksperte, kelle panus ulatub nii riigivalitsemisse, pangandusse kui ka transpordi- ja logistikasektorisse. Ta on teeninud Eesti riiki riigiministrina üleminekuvalitsuses ning hiljem teede- ja sideministrina, osaledes otsustavates reformides, mis kujundasid Eesti majandusruumi 1990. aastatel. Lisaks on ta olnud Tallinna Panga direktor, Pakterminali juhatuse esimees, Eesti Raudtee arendusjuht ning tegutsenud mitmete avaliku ja erasektori nõukogude liikmena.

Delta Majanduskonverentsil esineb Raivo Vare ettekandega, milles ta käsitleb 1990. aastate võtmetegureid, mis võimaldasid Eesti kiiret arengut ja rahvusvahelist avanemist. Oma pikaajalise kogemuse põhjal analüüsib ta, millised toonased edutegurid on jätkuvalt aktuaalsed ka tänases majanduskeskkonnas ning milliseid põhimõtteid ja strateegilisi õppetunde saab rakendada tulevikuotsuste tegemisel, et tugevdada Eesti konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet muutuvas geopoliitilises ja majanduslikus olukorras.

Toomas Hendrik Ilves on Eesti riigijuht ja rahvusvaheliselt tunnustatud digiriigi strateeg, kelle panus ulatub välispoliitika kujundamisest kuni Eesti digitaalse ühiskonna ülesehitamiseni. Ta on töötanud Eesti välisministrina (1996–1998; 1999–2002), olnud Euroopa Parlamendi liige (2004-2006) ning teeninud Eestit kümme aastat Vabariigi Presidendina (2006-2016). Tema juhtimisel süvenes Eesti integratsioon Euroopa Liidu ja NATOga ning Eesti digiriigi kuvand tõusis maailmas esiritta.

Ilves on olnud üks Tiigrihüppe algatajaid ning täitnud mitmeid kõrgeid rahvusvahelisi rolle, sealhulgas Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimees, Euroopa pilveandmetöötluse partnerluse juhtkomitee esimees Euroopa Komisjoni kutsel Maailma Majandusfoorumi küberjulgeoleku teemalise rahvusvahelise nõukogu esimees. Tema tööd on aidanud kujundada globaalseid arusaamu digitaalsest valitsemisest ja küberjulgeolekust.

Pikaajalise panganduse kogemusega tippspetsialist Peeter Luikmel alustas tööd Tallinna Pangas 1996. aastal. Pärast tööd Tallinna Panga ja Ühispanga IT-osakondades asus ta tööle Eesti Panka majandusuurijana, seejärel tegutses varahalduse alal Danske Capitalis ning alates 2009. aastast töötab taas Eesti Pangas. Ta kuulub Eurosüsteemi rahapoliitika komiteesse ning juhib Eesti Pangas rahapoliitika ja välismajanduse allosakonda.

Alates 2002. aastast on Peeter Luikmel tegutsenud makromajanduse ja rahanduse alaste kursuste koolitajana nii Eesti ülikoolides kui ka Euroopa Keskpankade Süsteemis. Ta on tuntud selgete ja süsteemsete käsitluste poolest, käsitledes muu hulgas kaubandussõdu, Euroopa Liidu majanduspoliitikat ja globaalset finantsstabiilsust. Lisaks tegutseb ta lektorina Tallinna Tehnikaülikoolis.

Peeter Luikmel räägib Delta majanduskonverentsi teises plokis „Täna – targa majanduse tegijad“ Eesti majanduse tänasest olukorrast, globaalse majanduskeskkonna mõjust ning valikutest, mis aitavad liikuda tugevama ja teadmispõhisema majanduse poole. Lisaks avab ta, kuidas majandus ja teadus saavad üksteist toetada ning milliseid õppetunde pakuvad teiste riikide kogemused.

Ruth Oltjer on kogenud tippjuht, arst ja ettevõtja, AS-i Chemi-Pharm asutaja ja juhatuse esimees, Tartu Ülikooli nõukogu esimees ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige. Tal on pikaajaline kogemus tervishoiu-, hügieeni- ja tootmisvaldkonnas ning tugev fookus innovatsioonil, ekspordil ja teaduse ning ettevõtluse koostööl.

Sisehaigustearsti tausta ja MBA-ga Ruth Oltjer ühendab meditsiini ja ettevõtluse vaate, juhtides Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet Chemi-Pharm, mis arendab ja toodab desinfitseerimis-, puhastus- ja nahahooldustooteid ning on kujunenud oma valdkonnas turuliidriks. Ruth Oltjer pälvis EY Eesti Aasta Ettevõtja 2012 tiitli ning Aasta Tööstur 2020 tunnustuse. Chemi-Pharm võitis Ettevõtluse auhinna konkursil nii Aasta Ettevõtte kui ka Aasta Innovaatori tiitli 2021. aastal.

Delta Majanduskonverentsi teises plokis räägib Ruth Oltjer teaduse ja ettevõtluse ühendamisest, selle teekonna väljakutsetest ja eduteguritest ning koostöö tähtsusest teadlaste, ettevõtjate ja teiste osapoolte vahel.

Kristel Vene, PhD, juhib Tallinna Tehnikaülikooli toiduteaduse ja -tehnoloogia uurimisgruppi ning on teadlane, kelle keskne küsimus on: miks me sööme seda, mida me sööme, ja kuidas lõhn, maitse ning aju koostöös kujundavad tarbijakäitumist, sõltuvuslikke mustreid ja toidutööstuse disainiotsuseid.

Ta on oma teadustööst lähtudes asutanud kaks iduettevõtet, sealhulgas TalTechi hargettevõtte Raw Edge’i, mis arendab fermentatsioonil põhinevaid jooke ja tooteid – alternatiivi ultra­töödeldud toidule, säilitades samal ajal maitseelamuse, mida tänapäeva tarbija ootab.

Konverentsil toob ta teadlasest ettevõtjana näiteid, kuidas maitseteadus laborist pärisellu jõuab – olgu selleks Raw Edge’i tervislikud tooted või viraalne kebabi vee koostöö Boltiga. Kristel avab, kuidas tihe koostöö ettevõtete ja teaduse vahel muudab innovatsiooni praktiliseks kasuks nii ärile kui ka tarbijale.

Kati Kongi tegeleb teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse koostöö tugevdamisega.

Enne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) liitumist omandas ta üle kümne aasta kogemuse erasektoris – nii idufirmades kui ka rahvusvahelistes suurkorporatsioonides –, juhtides uuenduslike tehnoloogiaprojektide strateegiat ja elluviimist globaalsetes rollides. Materjaliteaduse taustaga Kongi on kogunud sügavat rahvusvahelist kogemust energeetika, autotööstuse ja biotehnoloogia valdkondades.

Alates 2024. aastast on ta EIS-is keskendunud teadus-, arendus- ja innovatsioonisuunaliste algatuste arendamisele ja elluviimisele, sealhulgas Rakendusuuringute programmile. Tegemist on Eesti ühe suurima ettevõtete arendustegevust toetava initsiatiiviga, mis aitab luua konkurentsivõimelisi ja kõrge lisandväärtusega tooteid ning teenuseid.

Konverentsil jagab Kati Kongi vaadet sellele, kuidas teadus- ja arendustegevus saab toetada ettevõtete kasvu ning tugevdada Eesti majanduse innovatsioonivõimekust kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.

Ene-Margit Tiit on Tartu Ülikooli emeriitprofessor ning Eesti matemaatilise statistika ja rahvastikustatistika üks alusepanijaid. Tema töö on olnud tihedalt seotud matemaatilise statistika suuna kujundamisega Tartu Ülikoolis ning andmeanalüüsi ja statistilise mõtteviisi arendamisega Eestis.

Ta on olnud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht ning panustanud ka registripõhise rahvaloenduse metoodika arengusse. Kirjutamine ja loengupidamine on jäänud tema töö oluliseks osaks tänaseni.

Delta majanduskonverentsi kolmandas plokis esineb Ene-Margit Tiit teemal „Kes tegutsevad Eestimaal poole sajandi pärast?“, käsitledes Eesti rahvastiku, ühiskonna ja tulevikuperspektiivide pikaajalisi arenguid.

Jüri Raidla, dr iur., on emeriitadvokaat ja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja. Taasiseseisvunud Eesti esimese justiitsministrina ning Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni esimehena oli tal keskne roll Eesti õigusriigi ja põhiseadusliku korra kujundamisel. Enne advokaadibüroo asutamist töötas ta ka Eesti Pangaliidu esimese tegevdirektorina.

Jüri Raidla on osalenud ministri ja eksperdina 1990. aastate reformiseaduste väljatöötamises ning olnud üks Eesti riigireformi järjekindlaid eestvedajaid. Tema kogemus ühendab riikluse, õiguskeskkonna ja majanduse strateegilise vaate.

Delta majanduskonverentsi kolmandas plokis vestleb Jüri Raidla teemal „Riikluse mõõde tuleviku majanduses“, puudutades muu hulgas Euroopa Liidu tulevikku ja Eesti rolli muutumist selles.

Taavi Kotka on Eesti tehnoloogia- ja riigiarenduse üks mõjukamaid eestvedajaid, kelle tegevus on kujundanud nii ettevõtluskeskkonda kui ka riigi digivõimekust. Ta on olnud IT-ettevõtte Nortal tegevjuht ning Eesti riigi esimene Chief Information Officer, käivitades mitmeid murrangulisi algatusi, sealhulgas e-residentsuse programmi. Tema töö keskmes on olnud küsimus, kuidas väike riik saab tehnoloogia, innovatsiooni ja julgete strateegiliste otsuste abil kasvatada oma konkurentsivõimet globaalsel tasandil.

Lisaks riiklikule digiarengule on Kotka algatanud ka haridusliku liikumise Unicorn Squad, mille eesmärk on tuua tehnoloogia- ja robootikaõpe noorte tüdrukuteni üle Eesti. See algatus peegeldab tema laiemat vaadet tulevikule: majanduse ja ühiskonna kestlik areng eeldab süsteemset panust järgmise põlvkonna oskustesse ning teadlikku talentide kasvatamist.

Konverentsi kolmandas, tulevikku suunatud plokis avab Kotka vaate sellele, millised arengusuunad hakkavad kujundama Eesti majandust järgnevatel kümnenditel ning milliseid strateegilisi valikuid peavad tegema nii ettevõtted kui ka riik, et püsida muutuste tempos. Tema käsitlus haakub konverentsi 2026. aasta fookusega – kuidas luua kestlikku majanduskasvu kiiresti muutuvas keskkonnas – tuues arutellu digitaalse innovatsiooni, ekspordivõimekuse ning juhtimisotsuste pikaajalise mõju.

Ivo Suursoo on IT-ettevõtja ja innovatsiooni eestkõneleja, kelle fookuses on ettevõtete lisandväärtuse kasvatamine innovatsiooni, digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu. Ta on OIXIO Groupi juhatuse esimees, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees ja Innovatsiooni Käivituskoja juht. Teda on tunnustatud kui Parim juht 2024 ning ta oli EY Eesti Aasta Ettevõtja 2023 finalist.

Innovatsiooni eestvedajana on Ivo Suursoo ka innovaatilise ettevõtte arengumudeli Innotrepp üks algatajaid. OIXIO grupi juhina puutub ta igapäevaselt kokku ettevõtete IT, küberturbe ja protsesside digitaliseerimisega ning toob konverentsile praktilise vaate sellele, kuidas teadmised ja tehnoloogia aitavad kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet.

Konverentsi lõpetavas, kolmanda ploki kokkuvõtvas paneelis juhib Ivo Suursoo arutelu selle üle, milline võiks olla eduka Eesti positsioon kümne aasta pärast ning kuidas siduda Eesti teadus tugevamalt Eesti majanduse lisandväärtuse loomisega.

Anu Välba on pikaajalise kogemusega tele- ja raadioajakirjanik ning saatejuht Eesti Rahvusringhäälingus, kelle töö on kujundanud Eesti avalikku aruteluruumi. Ta on juhtinud mitmeid tuntud ühiskondlikke saateid, sealhulgas Ringvaadet ning autorisaadet „Hommik Anuga“.

Välba tugevuseks on oskus luua seoseid spetsiifiliste teemade ja igapäevaelu vahel, tuues keerukad ühiskondlikud ja majanduslikud küsimused vaatajateni arusaadavalt ja vahetult. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli režiieriala ning tema ajakirjanduslikku tööd on tunnustatud mitmete ringhäälinguauhindadega.

Konverentsil aitab Anu Välba siduda eri ettekannete keskseid mõtteid ning luua dialoogi esinejate ja kuulajate vahel.