Eesti Majandusteaduse Seltsi XXI aastakonverents keskendus krüptovaradele ja tehisarule

EMS_XXI_konverents_II_pildihetk
Autor: Kristina Egri-Kiss

Eesti Majandusteaduse Seltsi (EMS) 21. aastakonverents tõi 22.–23. jaanuaril 2026 Pühajärvele kokku majandusteadlased ja analüütikud ülikoolidest, Eesti Pangast ning mõttekodadest. Konverentsi keskmes olid kaks kiiresti arenevat ja üha olulisemat teemat: krüptovarad ja tehisaru ning nende majanduslikud mõjud, riskid ja võimalused nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas.

Konverentsi peaettekande krüptovaradega seotud väljakutsetest ja keskpankade rollist nende suunamisel pidas Humboldti Ülikooli professor Michael Burda. Ettekanne pakkus huvitava vaate, kuidas klassikalisi makromajandusliku analüüsi meetodeid – näiteks sobitamismeetodeid ja finantsvarade hindamise mudeleid – saab rakendada krüptovarade analüüsimisel.

Tehisaru teemalises aruteluringis rõhutati, et tehnoloogiline areng ei mõjuta majandust üksnes automatiseerimise kaudu, vaid ka tootlikkuse kasvu, uute ametite tekke ning ühiskondlike ja demokraatlike protsesside toimimise kaudu. Toodi esile, et tehisarul on suur potentsiaal eelkõige teadmismahukate teenuste tootlikkuse suurendamisel, kuid samas mõjutab see oluliselt ka tööturgu – kaotades, luues ja muutes töö iseloomu. Aruteludes märgiti, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib süvendada ebavõrdsust, kui nende rakendamine ei ole teadlik ja kaasav.

Konverentsi raamistas Eesti Panga asepresidendi ja EMSi presidendi Ülo Kaasik ettekanne Eesti majanduse hetkeseisust. Eesti Panga hinnangu kohaselt ollakse majanduses kasvuspurdi ootel ning 2026. aastaks on põhjust oodata tagasihoidlikku kasvu. Lisaks toimusid teadusartiklite ettekanded erinevatest majanduse ja ärijuhtimise valdkondadest.

Piduliku punkti konverentsile pani akadeemik Mihhail Bronšteini nimelise majanduspreemia üleandmine. Tänavu pälvisid preemia Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaasprofessor Jaan Masso ja Luminor Panga riskiosakonna juht Artjom Saia.