Jaan Masso ja Artjom Saia pälvisid akadeemik Mihhail Bronšteini majanduspreemia

Akadeemik Mihhail Bronšteini sünniaastapäeval anti Pühajärvel Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil üle temanimelised majanduspreemiad.

10 000 euro suuruse preemia märkimisväärsete ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest sai Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria kaasprofessor Jaan Masso tööde tsükli „Tööjõu ja töösuhete muutuste analüüs: uuenduslike andmestike ja metodoloogiliste lähenemiste kombineerimised“ eest.

5000-eurose preemia tähelepanu väärivate uuenduslike majandusteaduslike saavutuste eest pälvis Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis doktorikraadi omandanud Luminor Panga riskiosakonna juht Artjom Saia teadustööde tsükliga „Rohe-digipöörde majanduslikud perspektiivid: madala süsinikheitega tootmine ja kaasav digitaliseerimine“.

Jaan Masso ja kaasautorite aastatel 2024–2025 ilmunud viiest artiklist koosnev sari kasutab uuenduslikul viisil mahukaid ja haruldasi andmeid, et analüüsida tööturgu nii teaduslikult huvipakkuvates kui ka majanduspoliitiliselt tähtsates küsimustes.

Ebavõrdsus tööturul saab alguse juba bioloogilisel tasandil. Sarja raames tehtud rahvusvahelise genoomiuuringu tulemused näitavad, et geneetilised terviseerinevused võivad mõjutada nii sissetuleku teenimise võimalusi kui ka tervise ja sissetulekute vahelist seost. Siiski mängivad palkade varieeruvuses põhirolli sotsiaalsed mustrid. Akadeemilise sektori palgalõhe uuringu tulemused viitavad soolistele erinevustele läbirääkimiste tulemuslikkuses: mehed saavutavad sarnase tööpakkumise korral naistest suurema palgakasvu. Samas selgus, et naiste sissetulek langeb pärast lapse sündi vaid ajutiselt ja peamiselt tööaja vähenemise tõttu ning ei mõjuta naiste tunnitasu ega teadustöö tulemuslikkust.

Tehnoloogilised muutused võivad lõhesid veelgi süvendada. Erasektori uuringust selgub, et automatiseerimine suurendab soolist palgalõhet ja vähendab naiste osakaalu nii töötajate kui ka juhtide seas. See viitab vajadusele sihitud ümberõppemeetmete järele, kuna ainuüksi naiste esindatus kõrgetel ametikohtadel ebavõrdsust ei vähenda. Samal ajal kujundab tehnoloogia terveid sektoreid. Finantstehnoloogia ja traditsioonilise panganduse vahel on tekkimas uus ökosüsteem, kus tegutsetakse korraga nii partnerite kui ka konkurentidena. Seejuures erineb sektori töösuhete korraldus riigiti märkimisväärselt: kui Eestis ja Madalmaades on ülekaalus individuaalsed kokkulepped, siis Rootsis ja Taanis rakendatakse palju kollektiivläbirääkimisi.

Uuringute seeria võtab kokku Kesk- ja Ida-Euroopa sotsiaalpartnerite tööturu olukorra. Kuigi osalemine Euroopa Liidu sotsiaaldialoogis pakub uusi võimalusi, piiravad selle mõju nõrgad riiklikud struktuurid ning püsiv arengulõhe vana ja uue Euroopa vahel.

Uurimistööde tulemused on jõudnud ka rakendusprojektidesse ning nende kogemusi on kasutatud näiteks Eesti ja Soome registriandmete sidumisel töörändemõjude uurimiseks.

Artjom Saia uuris 2024. aastal kaitstud doktoritöös rohe- ja digipöörde mõju süsinikuheitele ning sotsiaalmajanduslikule arengule. Autor vaatles neid muutusi riikide, energiatööstuse ning indiviidide ja majapidamiste tasandil, analüüsides CO₂-heidet erineva innovatsiooni- ja tehnoloogia tasemega režiimides üle maailma.

Energiatööstuses hindab Artjom Saia süsinikdioksiidi püüdmise (ingl carbon capture, CC) tehnoloogiate sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, sealhulgas nende tasuvust Eestis. Indiviidide ja majapidamiste perspektiivist uurib töö autor digioskuste ja lairiba-interneti kättesaadavuse mõju tööturule ning koroonapandeemia mõju digioskuste ja internetiühenduse kasvule tööturul.

Doktoritöö autor pakub uudseid lähenemisi digimise ja tehnoloogilise arengu mõjude hindamiseks CO₂-heitele ning aitab paremini mõista rohe- ja digipöörde rolli kliimamuutuste leevendamisel. Uurimusel on märkimisväärne tähendus Eesti sotsiaalmajanduslikele arenguväljavaadetele, sest sellega avatakse näiteks CO₂ püüdmise tehnoloogiate rakendamise potentsiaali Eesti põlevkivielektrijaamades. Töö autor annab ka panuse inseneri- ja majandusteaduse koostöösse.

Doktoritöö tulemused näitavad, et kõrgema teadus- ja arendustegevuse väljundi taseme ehk tehnoloogilise arengu korral aitab digimine vähendada CO₂-heidet. Sama järeldus kehtib CC tehnoloogiate rakendamisel, mis ei ole veel majanduslikult piisavalt tõhusad, kuid võivad toetada sujuvat üleminekut rohelisele majandusele. Digilahendused aitavad parandada CC-protsesside majanduslikku tasuvust ja eeldavad samas digioskuste kõrgemat taset, mis omakorda suurendab inimeste tööhõivevõimalusi.

Hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Urmas Varblane rõõmustas majandusteadlaste väga aktiivse osalemise üle konkursil. Kahele preemiale laekus kokku 13 taotlust, mistõttu oli valiku tegemine keeruline. „Tänavust konkurssi iseloomustas valdkondadevaheliste taotluste suur osakaal. Näiteks käsitleti lisaks süsinikuheite probleemistikule ja digipöördele haridusliku ebavõrduse ja majandusarengu seoseid, maakasutuse juhtimist ning Eesti teadussüsteemi rahvusvahelistumist. Sellised valdkondadevahelised teadustööd pakuvad ka väga häid rakenduslikke soovitusi,“ sõnas Varblane. Samuti avaldas ta tänu akadeemik Bronšteini perekonnale, kes toetas tänavu konkurssi juba neljandat korda ja on lubanud seda ka jätkata.

Akadeemik Mihhail Bronšteini (23.01.1923–09.04.2022) preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukat rakendamist. Preemiate algataja ja rahastaja on Mihhail Bronšteini perekond. Akadeemik Bronšteinil olid suured teened Eesti taasiseseisvumisprotsessi esimeste majandusreformide eestvedamisel ja Balti majandussilla kontseptsiooni loomisel.

Ürituse fotogalerii (pildistas Kristina Egri-Kiss).

Sündmuse videosalvestise leiab teaduste akadeemia veebilehelt.