Veiko Valkiainen: otsustusõiguse suurendamisest paberil ei piisa, inimesed peavad õppima seda ka psühholoogiliselt rakendama

Tartu Ülikooli juhtimise nooremteadur Veiko Valkiainen avaldas rahvusvahelises tippteadusajakirjas Human Relations artikli, mis uurib, miks paljud katsed viia otsustusõigus organisatsioonides rohujuure tasandile lõpevad sellega, et varasemad hierarhilised juhtimismustrid võtavad uuesti võimust. Artikli keskne mõte on, et pelgalt organisatsioonistruktuuri lamedamaks muutmisest ei piisa; isegi kui inimestele antakse ametlikult rohkem otsustusõigust, võivad nad jätkata käitumist viisil, justkui peaksid otsused endiselt tulema juhilt või olema tema poolt heaks kiidetud.

Valkiainen viis aasta vältel läbi etnograafilise tegevusuuringu tootmisettevõttes, mis võttis kasutusele holakraatia ehk isejuhtimist toetava juhtimisraamistiku, kus otsustusõigus ei koondu enam juhtidele, vaid jaotub selgelt määratletud rollide vahel. Uuring näitab, et üheks peamiseks takistuseks võib olla hierarhilises töökeskkonnas pikaajaliselt välja kujunenud õpitud abitus. See tähendab, et inimesed on harjunud ootama juhi suuniseid, kinnitust või luba ka siis, kui neil on tegelikult antud õigus ise otsustada.

Uuring toob välja kolm tingimust, mis aitavad inimestel sellest mustrist väljuda: selged rollipiirid ja vastutusvaldkonnad, eesmärgist lähtuv proaktiivne tegutsemine ning sotsiaalne tugi ja koostöö tiimikaaslastega. Valkiaineni sõnul näitab uuring, et isejuhtivate organisatsioonide toimimine ei sõltu ainult formaalsetest juhtimistruktuuridest, vaid ka sellest, kas inimesed õpivad neile antud otsustusõigust psühholoogiliselt omaks võtma ja igapäevases töös kasutama.

Veiko Valkiaineni artikkel „The human side of self-managing organizations: Unlearning the learned helplessness“ ilmus ajakirjas Human Relations. Artikkel on avatud ligipääsuga ja loetav ajakirja kodulehel: https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/00187267261420797