Voldemar Jaanberg lähedase meenutustes: kuidas toetab tema pärand tänaseid üliõpilasi

Voldemar Jaanberg (1911–2005) oli Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlane ja suurannetaja, kelle pärandi toel loodud stipendiumifond aitab tänaseni toetada üliõpilasi, noorteadlasi ja õppejõude. Tema pärand ei seisne üksnes annetamises, vaid ka arusaamas, et haridusse investeerimine loob võimalusi uutele õppijatele ja teadlastele.

„Ta oli väga avatud meelega ja tundis siirast huvi nooremate vastu. Ta kuulas tähelepanelikult, mida me rääkisime, ja tahtis alati teada, mis maailmas toimub,“ meenutab väliseestlane Piret Koppel.

Koppel külastas 20. märtsil Tartu Ülikooli majandusteaduskonda koos oma sugulaste Ines Väliste ja Kalev Välistega, et jagada mälestusi Jaanbergist ning tema pärandi kujunemisest. Ta oli seotud ka Jaanbergi pärandi Eestisse toomise ja korraldamisega 2000. aastate keskel.

Piret Koppel tundis Voldemar Jaanbergi peretuttavana juba aastaid. Nende perede side ulatub tagasi aega, mil Koppeli isa ja Jaanberg õppisid koos Varssavis. Teine maailmasõda viis nad eri suundadesse, kuid hiljem kohtuti taas Rootsis, kus elati mõnda aega ka ühise katuse all. Sealt edasi viis elu pered Kanadasse. Jaanbergid suundusid Torontosse ja Koppeli pere Montreali, kuid omavaheline side säilis ning üksteist külastati regulaarselt.

Koppeli sõnul jäi Jaanberg meelde iseseisva, humoorika ja eluterve uudishimuga inimesena. Ta hindas vestlusi ja mõttevahetust ning oli avatud uutele ideedele. Samal ajal oli ta väga iseseisev ega elanud tavapärases töörütmis, vaid korraldas enda elu omal moel, tuginedes oskuslikule majandamisele ja investeeringutele. Ta tegeles aiandusega, pidas väikest roosiaeda ja hoolitses oma kodu eest ise.

Voldemar Jaanberg õppis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas aastatel 1935–1939, mil majandusteaduskond kiirelt arenes. „Kui alguses oli õppetöö killustunud ja mitmekeelne, siis 1930. aastate lõpuks oli tase juba väga hea,“ ütleb professor Urmas Varblane. „Voldemar Jaanberg õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1935–1939 ja sai parima majandushariduse, mida oli sel ajal Eestis võimalik omandada.“

Koppeli sõnul ei olnud Jaanbergi otsus toetada Tartu Ülikooli juhuslik.
„Ta rõhutas sageli, et me oleme väike rahvas ja rikkust ei pruugi olla palju, aga tarkus on see, mida saab kasvatada,“ selgitab ta. Haridus ja teadmised olid Jaanbergile väärtused, mille kaudu edendada ühiskonda ka siis, kui elu viis Eestist kaugele.

Jaanberg pärandas oma testamendiga Tartu Ülikoolile üle 370 000 Kanada dollari, mille toel loodi 2008. aastal temanimeline stipendiumifond. Tunnustusena kuulub Jaanberg Tartu Ülikooli auliikmete hulka. Fondi kaudu on toetatud paljusid majandusteaduskonna üliõpilasi ja teadlasi, kellest paljud, nagu majandusteaduskonna õppe asejuhataja ja kaasprofessor Anne Reino ning kaasprofessor Oliver Lukason, tegutsevad nüüdseks vastutusrikastel akadeemilistel ametikohtadel.

Jaanbergi pärand ei väljendu üksnes tema enda annetustes, vaid ka võimaluses, et nende mõju kestab edasi. Temanimeline fond Tartu Ülikooli Sihtasutuse juures on avatud ka uutele toetajatele, kes soovivad investeerida haridusse ja tulevaste põlvkondade arengusse.

Olukorras, kus kõrghariduse rahastus on surve all ja stipendiumide roll kasvab, on selliste fondide tähtsus üha suurem. Stipendiumid aitavad tuua ülikooli andekaid õppijaid nii Eestist kui ka välismaalt ning toetada nende õpinguid ja teadustööd.

„Püsige ja kasvage, sest see teeks Voldemar Jaanbergile kõige rohkem rõõmu,“ ütleb Koppel. „Ta oleks kindlasti uhke selle üle, kui kaugele on Tartu Ülikool jõudnud.“

Kohtumisel osalesid Piret Koppel koos Ines ja Kalev Välistega ning Anne Reino, Urmas Varblane, Oliver Lukason, Madli Vaher ja Juta Sikk Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast, lisaks Liisa Kuus Tartu Ülikooli Sihtasutusest.