Sten Anspali doktoritöö kaitsmine

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 12. novembril kell 12.00 ruumis A314, Narva mnt 4, Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnas.

Juhendaja: Prof Raul Eamets (PhD), Tartu Ülikool, Eesti

Oponendid: Vanemteadur Kaire Põder (PhD), Tallinna Tehnikaülikool, Eesti

Prof Mihails Hazans (PhD), Läti Ülikool, Läti

Kokkuvõte

Sooline palgalõhe on Eestis kõrge. Mitmetes varasemates uuringutes on hinnatud, kui suur osa keskmiste palkade soolistest erinevustest on tingitud soolistest erinevustest tunnustes nagu haridus, ameti- ja tegevusala jm. On aga leitud, et suurem osa soolisest palgaerinevusest ei ole Eestis selliste erinevusega selgitatav.

Uurimistöö eesmärk oli hinnata, mil määral varemkasutatutest erinevate hindamismeetodite ja andmete kasutamine aitab paremini selgitada soolise palgalõhe kujunemist Eestis. Doktoriväitekiri koosnes kolmest uurimusest:

Esimeses vaadeldi küsimust, mil määral on soolise palgalõhe suur mitteselgitatav komponent tingitud liiga vähedetailsetest andmetest. Näiteks kui tippspetsialistide kategoorias grupeeritakse kokku raamatukoguhoidjad ja neurokirurgid, tekib küsimus, kas analüüsis võrreldi võrreldavate töötajate palku. Leiti, et kuigi detailsemate ameti- ja tegevusala andmete kasutamine võimaldas mitte­selgitata­vat palgalõhet vähendada, jäi see ikkagi üpris kõrgeks (16,5%).

Teises uuringus käsitleti palgalõhe hindamismetoodikate tehnilisemat poolt. Leiti, et teatud meetodi puhul (täppissobitamise põhine dekompositsioon) võib sisuliselt meelevaldne võrdlusgrupi valik (ehk see, kas hinnatakse meeste palgaeelist või naiste palgapuudujääki) viia vastupidistele järeldustele. Pakuti välja meetodi edasiarendus, mis eristaks eraldi komponentidena meeste palgaeelist ja naiste palgapuudujääki keskmise palga suhtes.

Kolmandas uuringus testiti, kas palkade allapoole jäikus erineb sooti. Kasutades Maksuameti andmeid aastatest 2002-2008 leiti, et naised aktsepteerivad palgalangetust suurema tõenäosusega kui mehed. Üks võimalik selgitus on, et see tulemus peegeldab erinevusi riskikartlikkuses: mehed võivad keelduda palgalangetamisest, aktsepteerides pigem kõrgemat koondamisriski. See tõlgendus on siiski seni veel vaid hüpotees, mis vajab täiendavat testimist tulevastes uuringutes.