Teaduskonnast
Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast saadud haridus annab laia silmaringi ning arusaamise Eesti majanduses ja ühiskonnas toimuvast, hea analüüsivõime, konkurentsivõime tööturul ning parima suhtlusvõrgustiku kogu eluks.
Meie vilistlased on asunud tööle väga mitmesugustesse ametitesse, mis nõuavad arusaamist majanduslike protsesside toimimisest ja omavahelistest seostest.
Nad on tunnustatud tippspetsialistid, nüüdisaegsete ja uuendusmeelsete ettevõtete juhid, majandusteadlased ning ühiskonnategelased. Nende hulka kuuluvad Eesti ja Euroopa Liidu poliitik Siim Kallas, endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik, Nortal AS-i asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe, Fits.me looja ja juht Heikki Haldre, Defendec OÜ juht Jaanus Tamm, Realeyes OÜ juht Mihkel Jäätma, Tere AS-i ja AS-i Farmi Piimatööstus juhatuse esimees Katre Kõvask ning paljud teised.
Kodulehel on avatud rubriik Majandusteadlased meedias, kus kajastuvad teaduskonna inimeste sõnavõtud meedias. Nii on tagatud pidev ja mõlemapoolselt kasulik seos teaduse ja praktika vahel.
Majandusteaduskond 85
Erilise sünnipäeva tähistamise puhul esitleme intervjuusarja „Majandusteaduskonna ajavaod“, mis toob meid 1920. aastatest kuni tänaseni. Videoklipid heidavad valgust akadeemilise maailma evolutsioonile, teaduse arengule ja selleaegsele majandus- ja sotsiaalelule. Mõõdukalt optimistliku, kergelt humoorika ja samas ka kriitilise pilguga viime sind ajaloolisele avastusretkele. Uurime, kuidas majandusteaduskond on mõjutanud ühiskonda läbi aegade ning millise jälje on jätnud nii endised kui ka praegused õppejõud ja avaliku elu persoonid.
Teaduskonna kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu
Majandusteaduskonna nõukogu koosseis alates 01.07.2024
- Diana Eerma, kaasprofessor
- Krista Jaakson, kaasprofessor
- Anneli Kaasa, majandusteooria õppetooli juhataja
- Kurmet Kivipõld, juhtimise õppetooli juhataja
- Hendrik Kõrge, bakalaureuseõppe üliõpilane
- Tairi Leis, doktoriõppe üliõpilane
- Anneli Lorenz, nooremlektor
- Kertu Lääts, asejuhataja õppe alal, rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli juhataja
- Angelika Palm, bakalaureuseõppe üliõpilane
- Eve Parts, kaasprofessor
- Kristian Pentus, turunduse õppetooli juhataja
- Helen Poltimäe, lektor
- Mervi Raudsaar, ettevõtluse õppetooli juhataja
- Anne Reino, teaduskonna juhataja
- Kadri Ukrainski, asejuhataja teaduse alal, riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja
- Maaja Vadi, professor
- Priit Vahter, rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja
- Urmas Varblane, professor
- Mikk Viilukas, magistriõppe üliõpilane
- Andres Võrk, majanduse modelleerimise õppetooli juhataja
Töötajate volitused kehtivad kuni 30.06.2025, üliõpilaste esindajate volitused kehtivad kuni 30.06.2025
Nõukogu sekretär: Riina Viilup, juhiabi
Majandusteaduskonna visioon
Majandusteaduskond on ühiskonna vajadustest lähtuv Euroopas tunnustatud majandusteaduse ja -hariduse keskus ning hinnatud koostööpartner.
Majandusteaduskonna missioon
Majandusteaduskond seob ja arendab rahva- ja ettevõttemajanduslikku teadmust rahvusvahelises teadus- ja õppetöös Eesti ühiskonna hüvanguks.
Vaba semestri kasutamise ja finantseerimise kord (muudetud 21.09.2022)
Majandusteaduskonna nõukogu kodukord (muudetud 17.05.2023)
Majandusteaduskonna põhikiri (muudatused jõustunud 01.05.2022)
Majandusteaduskonna strateegia aastateks 2020-2024
- Tunnitasumäärad majandusteaduskonnas (muudetud 21.10.2022)
Teadustöö toetusfondi (TTF) vahendite kasutamine
Majandushariduse lätted
Tartu Ülikoolil on pikaajalised majandushariduse andmise traditsioonid, mis ulatuvad tagasi Academia Gustaviana aastatesse. 1676. aastast pidi ajalooprofessor poliitika- ja haldusküsimuste kõrval lugema ökonoomikat, matemaatikaprofessori ülesandeks oli õpetada ka raamatupidamist. Esimesed majandusteaduslikud õppetoolid loodi Tartu Ülikooli taasavamisel: statistika ja geograafia õppetool 1802. ning rahanduse ja kaubanduse õppetool 1803. aastal. Ilmselt tänaseni rahvusvaheliselt tuntud tegijateks sellest ajast olid professorid Adolph Wagner ja Etienne Laspeyres, kelle oleme valinud oma teerajajate hulka.
Intervjuusari „Majandusteaduskonna ajavaod“
Intervjuusarja toob meid 1920. aastatest kuni tänaseni. Videoklipid heidavad valgust akadeemilise maailma evolutsioonile, teaduse arengule ja selleaegsele majandus- ja sotsiaalelule. Uurime, kuidas majandusteaduskond on mõjutanud ühiskonda läbi aegade ning millise jälje on jätnud nii endised kui ka praegused õppejõud ja avaliku elu persoonid.
Rahvusülikool
Eesti Vabariigis hakati majandusteadust iseseisva allüksusena õpetama 1920. aasta 1. juulist. Õigusteaduskonna juurde loodi selleks kaubanduse osakond. Äsja loodud vabariik vajas majandusjuhte. Tolleaegsetes oludes oli majanduse keskmeks kaubandus. Iseseisev majandusteaduskond alustas tegevust 1938. aasta 1. jaanuaril. Dekaanina hakkas teaduskonda juhtima professor Eduard Poom. Lausa rektoriks sai teine teerajaja Edgar Kant. Õppesuundi, mis pidasid silmas stuudiumi lõpetanu tulevast võimalikku tegevusvaldkonda, oli kolm. Noorele riigile oli nendest keskse tähtsusega rahva- ja riigimajandus. Teisel kohal oli käitismajandus. Siin oli tähelepanu keskmes kasumit taotlevate ettevõtete (kaubandus, tööstus) asutamise, tegevuse ja laiendamise probleemistik. Kolmanda valiku - kindlustusmajandus - sisuks oli kindlustusseltside töö korraldamine.
Nõukogude ülikool
Majanduse õpetamine (arvestamata poliitilist ökonoomiat) taastati TÜ-s alles 1954. aastal ja sedagi väga väikeses mahus ning õigusteaduskonnaga ühendatult. Sellelt äärmiselt ebasoodsalt lähtepositsioonilt startides suudeti siiski 1960-ndate teisel poolel suunata majandusõpetust ülikoolile vastava akadeemilise kõrghariduse andmisele ja teadustöö arendamisele. Selleks kasutati kõiki võimalusi, mida vastav aeg pakkus. Suurimad teened selles olid professoritel Raimund Hagelbergil, Feliks Sauksil ja Uno Merestel. Majandusküberneetika eriala sisseviimisega võeti 1967. aastal kasutusele õppekava, mis oma suunitluselt ja baasilt vastas rahvusvahelistele nõuetele. Aastal 1968 taastati iseseisev majandusteaduskond. Dekaaniks sai majandusajaloolane Valner Krinal, kes kokkuvõttes pidas seda ametit 19 aastat.
1980-ndate lõpuni oli Tartu Ülikooli majandusteaduskond vastutav nii-öelda ringlussfääri, so kaubanduse ja rahanduse spetsialistide ettevalmistamise eest. Lisaks valmistati majandusküberneetika eriala raames ette ka analüütikuid. Õppekavu ja õppetöö korraldust iseloomustas suhteline killustatus - iga eriala oli komplekteeritud 20-30-se üliõpilaste grupiga, kes siis algusest lõpuni ka koos õppisid. Kes 4 (kaubandus), kes 5 aastat (rahandus ja küberneetika). Seega oli juba tollal varjatult olemas kõrghariduse jaotus akadeemiliseks ja rakenduslikuks, mis hilisematel aastatel ka formaalselt eristusid.
Taasiseseisvumine ja reformid
Õppetöö
Juba esimene muudatus siirdeperioodil kaotas teaduskonnas ära õppekavade killustatuse. Kõik valikud viidi 1991.a. ühtse majandusteaduse (hiljem ettevõttemajanduse ja rahvamajanduse) õppekava raamidesse. Seega oli nüüd ka kursusekaaslasi senise paarikümne asemel sadakond. Siiski ei tähendanud see läbinisti lamedat majandusharidust (kõigest vaid natuke). Spetsialiseerumisvõimalusteks on aja jooksul olnud rahandus, turundus, juhtimine, majandusarvestus, majanduse modelleerimine, välismajandus ning majanduspoliitika ja avalik sektor, kohati ka majandusteooria ja majandusinformaatika. Kui esialgu olid need valikud 4-aastases bakalaureuseõppes, siis 3+2 süsteemis pigem magistriastmes. Sisuliselt tähendab see, et bakalaureus saab vaid baasi hilisemaks süvaõppeks ja tõeliseks spetsialistiks saab end pidada alles magister.
Tartu Ülikool, sh majandusteaduskond alustas 3+2 skeemiga 2002.aastal. Esialgu paistis, et bakalaureusekraadiga piirdub oodatust rohkem majandustudengeid. Majanduspraktika ei väärtusta siiamaani piisavalt magistri- ja veelgi enam doktoritaseme haridust. Siiski tegi 3+2 süsteem haridusmaastiku oluliselt paindlikumaks ja avas tee majanduse magistriõppesse ka nendele praktikutele, kel oli muu haridustaust. Samuti suurenes teiste kõrgkoolide bakalaureuste jätkuõpe Tartu Ülikoolis. Oluliselt soodustas neid tendentse avatud ülikooli loomine 1995/96 õppeaastal, mis sisuliselt taastas vahepeal katkenud kaugõppe. Praegu räägime siinkohal sessiooniõppest. Kuni 2003. aastani oli sessiooniõppe esimeseks astmeks diplomiõpe ärijuhtimise erialal ja teiseks astmeks ärijuhtimise kutsemagistrikraad. Koos 3+2 süsteemi juurutamisega kadusid need rakenduslikud kraadid mõlemal astmel.
Esimesel astmel hakkasime sessiooniõppes esialgu pakkuma päevasest majandusteaduse kavast tuletatud ettevõttemajanduse bakalaureusekava. Praeguseks oleme loobunud eestikeelsest sessiooniõppest bakalaureuse tasemel. Seda asendab alates 2010.a. ingliskeelne päevane kava. Lõpetaja saab sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi, mis viitab hariduse suhteliselt üldisele, ettevalmistavale sisule.
Magistriastmel esindas 2017. aastani majandusteadusliku spetsialistihariduse põhivoolu sotsiaalteaduse magistrikraadiga lõppev majandusteaduse päevane õppekava. Tänaseks on toimunud hargnemine ingliskeelseks matemaatilise majandusteaduse päevaõppeks ja eestikeelseks turunduse ja finantsjuhtimise sessiooniõppeks. Esialgsest üldisest ärijuhtimise kavast oleme tänaseks loobunud. Sessiooniõppes jätkuvad aga ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise kava tehnoloogilise kallakuga ettevõtjatele (avati 2003) ning kõige laiema sisuga strateegilise juhtimise kava kogemustega juhtidele (2005). 2017.a. lisandus päevaõppes ingliskeelne innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise kava koostöös arvutiteaduse instituudiga. Teaduskond osaleb ka kolmes viimastel aastatel avatud magistritaseme ühisõppekavas: teenuste disain ja juhtimine (2011), muutuste juhtimine ühiskonnas (2018) ning tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringud (2019). Oluliseks töösuunaks on olnud üsna algusest peale majandusõpe teiste erialade tudengitele. 2003. aastast hakkasime arendama ettevõtlusõpet, olles siin alates 2010.a. koordineerivaks keskuseks ülikoolis.
Ja muidugi ei saa mööda minna ka doktoriõppest, mis on stabiilselt toimunud majandusteaduse õppekava alusel- Selle struktuur on siiski aja jooksul korduvalt muutunud. Üks väga oluline tegur doktoriõppe efektiivsuse saavutamisel oli kahtlemata majandusteaduste alase doktorikooli loomine 2005. aastal, mis on sisuliselt toiminud tänaseni. Doktorikool on Euroopa Liidu struktuurifondide meede, mis on mõeldud doktoriõppe toetamiseks ja arendamiseks. Siinkohal ei saa jätta meenutamata ka sellele eelnenud suurt rahvusvahelist projekti meie kraadiõppe toetuseks - Läänemeremaade koostöös 1993-2005 toiminud euroteaduskonda.
Lisaks tasemeõppele toimub teadukonnas ka erineva ulatusega täiendõpe. Sealhulgas töötab Tallinnas alates 2002.a. majandusteaduskonna kaugkoolitus.
Eestis käivitus 1990-ndate keskel õppekavade riikliku akrediteerimise süsteem, mille mõtteks oli hariduse kvaliteedi tagamine. Olukorras, kus (era)kõrgkoole tekkis nagu seeni peale vihma, oli see üheks võimaluseks tudengikandidaatide (aga ka tööandjate) päästmiseks infouputusest - nende valikutele tekkis ratsionaalsem alus. Hea meel on nentida, et oleme ainus majandushariduse pakkuja Eestis, kel pole akrediteerimistel olnud ühtegi tõrget. Mitmetelt näitajatelt võib TÜ majandusteaduskond end täna pidada parimaks erialaseks teaduskeskuseks Eestis. Sellest räägib kõrgeim koht rahvusvahelistes edetabelites. Viimane (2020) Times Higher Education World University Ranking paigutab meid 250 maailma parima majandusteaduskonna hulka. Eriti aitab sellele kaasa majandusteaduskonnaga seotud teadlaste rahvusvaheline tsiteeritavus.
Teadus
Majandusteadus siirderiikides elas seoses süsteemivahetusega üle tõsise šoki. Käsumajanduse käsitlemise asemel tuli süveneda turumajanduse probleemidesse. See nõudis ka meie teaduskonna inimestelt tõsist kohanemist ja ümberõppimist, mis pärssis esialgu oluliselt teadustulemusi. Siin tõusetus positiivsete stiimulite loomine veelgi olulisema ülesandena kui õppetöös. Pole ime, et esimesel kümnendil olid publikatsioonideks pigem õpikud ja muud õppevahendid, millega õppejõud lõid endale ja üliõpilastele aluse nii uudseks õppe- kui ka teadustööks. Esimesel reformikümnendil (kuni 2004. aastani) toimis teaduskonnas õpikute avaldamise tugisüsteem. Stiimulid töötasid. Teaduskonna õpikute ainulaadses sarjas ilmus esimese 11 aastaga (1995 - 2005) täpselt 100 raamatut (neist esimese nelja aastaga 60)! Seejärel keskendusime teaduspublikatsioonidele, kusjuures esialgu kasvas nii nende arv kui ka kvaliteet. Siiski pööras publikatsioonide üldarv peale 2010. aastat kahanemisele. Seevastu pidevalt jätkas kasvu kõrgema kategooriaga (rahvusvaheliste) publikatsioonide osatähtsus, tõustes praktiliselt nullist 50%ni (joonis 1).
Seejuures on publikatsioonide arvuline kasv peale 2010. aastat seotud vaid kõrgeima kategooria publikatsioonidega, mis kajastuvad tsiteeringute arvestamise andmebaasides Web of Science ja Scopus. Järk-järgult on tõusnud ka publitseerimiseks kasutatud ajakirjade mõjufaktor (impact factor) ja meie autorite tsiteeringute arv nii absoluutselt kui ka ühe publikatsiooni kohta. Ja seegi polnud juhus, vaid motiveeriva keskkonna mõju.
Publikatsioonide taga on olnud loomulikult arvukad siseriiklikud ja rahvusvahelised teadusprojektid, mille põguski loetelu nõuaks mitmeid lehekülgi. Enim tähelepanu on leidnud Eesti majanduse struktuur, tööjõuturg ja konkurentsivõime, ettevõtete rahvusvahelistumine ning juhtimine. Märgatavalt on arenenud uuringute metoodiline külg, seda nii kvantitatiivsetes kui ka kvalitatiivsetes uuringutes. Oluline on ka teadusraha osatähtsuse tõus teaduskonna eelarves. Esialgse 5-10% asemel ületab see alates 2014.a. 30%.
Taasiseseisvunud Eestis on majandusteadlastele välja antud kolm riiklikku teaduspreemiat ja kõik nad on tulnud meie teaduskonda: 2003 prof Urmas Varblasele, 2007 prof Maaja Vadile ja 2009 prof Tiiu Paasile.
Organisatsioon ja juhtimine
Nõukogude ülikoolist saime päranduseks kateedritega teaduskonna (majanduse üldteooria, mis tekkis varasema poliitökonoomia baasil, majandusküberneetika ja statistika, raamatupidamine ja majandusanalüüs, rahandus ja krediit, rahvamajan¬dus¬harude ökonoomika, kaubandus, turundus ja viimasena (1988) välismajandus). 1990.a. valiti dekaaniks Mart Sõrg, kelle tööd 1993.a. jätkas prof. Janno Reiljan. 1991 toimus üleminek õppe¬toolide süsteemile. Viimased on vastutavad oma valdkondade akadeemilise arengu eest. 1992.a. koondati õppetoolid viide instituuti, millest sai madalaim oma eelarvega administratiivne tase ülikoolis. Suurt rolli mängib teaduskonnas tänaseni (ehkki muutunud kujul) toona käivitatud ainulaadne tulemusjuhtimise ja –rahastuse süsteem, mis on püüdnud luua nii õppe- kui ka teadustöö arenguks konkreetsed stiimulid.
Kolm valimisperioodi (1996-2005) töötas dekaanina Jüri Sepp. 1996. aasta struktuurireformi käigus säilis kolm instituuti - rahvamajanduse, rahanduse ja arvestuse ning turunduse ja juhtimise instituudid. Neist esimene kureeris rahvamajanduse eriala, teised kaks olid põhiliselt ettevõttemajandusliku profiiliga. Siiski ei kujunenud vähemalt vaadeldaval perioodil neist eraldiseisvaid vürstiriike, sest ka õppekavad olid olulisel määral põimunud. Kolme instituudiga struktuur osutus üsna püsivaks ja toimis kümmekond aastat.
1977. aastast oli majandusteaduskond töötanud äärelinnas Nooruse tänaval (enne seda Vanemuise 46 õppehoones). 1999.a. kevadsemestrit alustasime aga juba kesklinnas Emajõe kaldal - Oeconomicumis. Tegemist oli esimese arendusprojektiga ülikoolis, mida rahastati pangalaenuga. 1997.a. suutsime oma traditsiooniliselt head sidemed vilistlastega vormistada vilistlasühinguks Hermes, mis on siiani ainulaadne ülikoolis.
2005-2011 juhtis majandusteaduskonda dekaanina prof Toomas Haldma. Temagi ajal jätkus organisatsioonis koondumisprotsess. 2008. aasta jaanuarist jätkasime kahe (rahva- ja ettevõttemajanduse) instituudiga. Struktuuri lisandus ettevõtluskeskus. Juba 2005.a. alustati ülikoolis struktuuri korrastamise aruteludega. Ülikoolis pidi muuhulgas välja kujunema neli suurt valdkonda: socalia, humaniora, medicina ja realia et naturalia. Majandusteaduskond pidi koos õigus- ja sotsiaalteaduskondadega kuuluma neist esimesse. Esialgu ei olnud aga selge, kas tegemist saab olema seniste teaduskondade koordinatsiooni- või otsese uue juhtimistasandiga.
2011-2014 juhtis teaduskonda prof Maaja Vadi, kellega seostub inimeste maksimaalne kaasamine arendustegevustesse ning ka põlvkonnavahetuse käivitamine teaduskonnas.Tema ajal toimus ka üleminek tasuta kõrgharidusele 2013.a., mis tähendas olulist muutust teaduskonna töökeskkonnas. Kui alates 1990-ndate lõpust oli riik järk-järgult taandubud majandushariduse rahastamisest, siis nüüd see taastati. Tasulise õppe osakaal langes oluliselt.
Maaja Vadi kuulus ka 2014.a. moodustatud ülikooli struktuuri- ja juhtimisreformi kavandanud põhikirjakomisjoni.. Reaalselt juhtis aga teaduskonda reformiperioodil (2014-2016) prof Raul Eamets. Uus põhikiri hakkas kehtima 1.jaanuarist 2016. ja viis lõpule ülikooli valdkondliku struktuuri kujundamise. Majandusteaduskonnast sai üks sotsiaalteaduste valdkonna instituudi tasandi struktuuriüksus. Kompensatsiooniks võisid aga senised iseseisvad teaduskonnad soovi korral säilitada teaduskonna nimetuse. Seda võimalust kasutasid lisaks meile ka õigus- ja usuteaduskonnad. Ühtlasi tähendas see formaalsete struktuuriüksuste (instituutide) kadumist teaduskonna sees. Otsuse tegutseda ühe struktuuriüksusena tegi teaduskond juba enne struktuurireformi jõustumist (2015). Samas säilisid töökorralduslikud üksused (tänased õppetoolid), mille struktuur on omakorda liikunud teatava konsolideerumise suunas.
Seoses Raul Eametsa valimisega sotsiaalteaduskonna valdkonna dekaaniks tuli meil ennetähtaegselt leida uus juht teaduskonnale (nüüd juba juhataja nimetusega). Oma nõusoleku seda vastustust veel kanda (2016 - 2019) andis prof Maaja Vadi. Tema juhtimisel algas teaduskonnas tõsine põlvkondade vahetus, mille käigus on viimastel aastatel uue juhataja saanud kõik õppetoolid ja valitud uued professorid. Seda suunda on jätkanud ka uued teaduskonna juhatajad. Kahtlemata suurimaks märgiks jääb tema ametiajast siiski kolimine uude, Eesti moodsaimasse õppehoonesse Delta, mis asendas senise Oeconomicumi ja ajutise üleminekukodu Liivi 4.
Pilt. Majandusteaduskonna juhid alates 1996.aastast. Alates vasakult professorid Jüri Sepp, Maaja Vadi, Kadri Ukrainski, Toomas Haldma ja Raul Eamets.
Teksti uuendati viimati 2020. aasta sügisel prof Jüri Sepa poolt.
„Hermes“ on TÜ majandusteaduskonna vilistlaste mittetulundusühing, mis ühendab TÜ majandusteaduskonna vilistlasi, teaduskonna õppejõude ning töötajaid ja üliõpilasi. Oma tegevusega taotleb ühing vilistlaste ja teaduskonna kollektiivi ühendamist, erialaste kontaktide arendamist, majandusteaduse, majandusliku kõrghariduse ja praktilise majanduselu seoste tihendamist.
Loe lähemalt vilistlasühingu tegemiste kohta siit.
EMS on majandusteadlasi ühendav teadusselts, mille eesmärk on edendada kaasaegse majandusteaduse levikut ja diskussiooni aktuaalsete majandusteemade üle, aidata kaasa siinse majandushariduse taseme tõstmisele ning toetada majandusuuringute ja -õppega seotud institutsioonide koostööd. Oma tegevuse raames korraldab selts aastakonverentse, annab välja professor Vello Venseli nimelist seltsi teaduspreemiat ning vahendab infot seltsi liikmesinstitutsioonides toimuvate ürituste kohta.
Loe lähemalt Eesti Majandusteaduse Seltsi tegevuste kohta siit.
Tartu Ülikooli majandusteaduskond tunnustab ja tänab oma liikmeid, partnereid ja silmapaistvaid ühiskonnategelasi esiletõstmist väärivate tegude ja saavutuste eest.
Oma soovist kedagi tunnustada anna märku aadressil: majandus@ut.ee
Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents 2024
Teaduskonna juhataja Anne Reino avaldab tunnustust Anneli Kaasale, Eve Partsile, Raul Omelile ja Raul Eametsale EMS konverentsi sisuka korralduse eest ning tänab Tiia Haldmad ja Ülle Maidlat nende tõhusa panuse eest ürituse toimumisel.
14. detsembril 2023 toimus majandusteaduskonnas tudengite ja gümnasistide võistlus Delta X ja jõulupidu
TÜ majandusteaduskonna juhataja Anne Reino Tänab kõiki asjaosalisi. "Tänan ja kiidan kõiki, kes lõid kaasa Delta X ja tudengite jõulupeo korraldamises! Need kaks üritust on ilmekaks näiteks, kuidas ühise energiaga on võimalik korda saata midagi suurt! Delta X ühendas sel aastal erinevaid instituute ja maja oli siginat-saginat täis. Meeleolukad videod ja pajatused jõulupeolt tõestasid, et ise tehtud-hästi tehtud!"
Delta x korraldustiim
Majandusteaduskonna töötajad: Mariana Kukk, Andres Vaher, Martti Reinet, Piia Vettik-Leemet,
Mervi Raudsaar, Kadri Ukrainski, Ott Pärna, Märt Summatavet ja Sirje Saarmann
Majandusteaduskonna tudengid: Krisliin Rohtla, Eleri Afanasjev, Maibel Kipasto ja Roman Valt
Hästi tehtud!
Jõulupeo korraldustiim
Majandusteaduskonna töötajad: Andres Vaher ja Mariana Kukk
Majandusteaduskonna tudengid: Aiki Suits, Anastassija Bondarenko, Angelika Palm, Anna Komarova, Dominic Laaneots, Eleri Afanasjev, Elise-Maria Kiik, Helena Kivistik, Kädi Koppel, Karl August Kalamees, Karmen Alas, Kenneth Robin Kask, Krisliin Rohtla, Marie Emilie Nõmm, Marleen Palts, Marlén Kansonen, Mia Merleen Meeksa, Polina Paenurm ja Roman Valt
Muusikat tegi Hans Markus Danilas
TÜTi tudengid: Aleks Jõe, Jacob Jäetma ja Brayan Fimberg
Kui õppekavas oleks aine „jõulupeo korraldamine ja meeleolu loomine“, siis paneksin teile kõigile A. Kuniks aga sellist ainet pole, siis lihtsalt SUUR-SUUR TÄNU!
Eriline kiitus läheb neile, kes võlusid ära ürituste sponsorid!
Loe Delta X võistluse kohta lähemalt siit.
Majandusteaduskond tunnustas 2023. aasta silmapaistvamaid kolleege
- Perpetuum mobile 2023 – Jaan Masso. Majandusteaduskond tänab pühendunud töö eest. Usinale töömesilasele kohaselt oled võimeline hästi orienteeruma teadusprojektide ettearvamatul maastikul ning sihikindlalt lendama kõrgetasemeliste publikatsioonide avaldamise suunas.
- Aasta magnet 2023 Veiko Valkiainen. Majandusteaduskond tunnustab atraktiivse ja laialdast huvi pälvinud mikrokraadi väljatöötamise ning personaalse õpetamiskäekirja julge rakendamise eest.
- Tasakaalus tandem 2023 – Selje Seeba ja Kersti Kurri. Majandusteaduskond tänab pühendunud ja professionaalse töö eest magistrikavade ja mikrokraadide õppe korraldamisel. Tänu teie kolleegi- ja tudengikeskse ning lahendustele suunatud tegutsemisele saab võimatu võimalikuks ning segadusest saabub selgus.
- Aasta tulesäde ja energiapomm 2023 – Mariana Kukk. Energiast pakatav abivalmis ja väsimatu organisaator, agitaator ning eeskuju, kes nakatab oma särtsuga nii tudengeid kui kolleege. Aitäh, et oled meiega, kaasad tegemistesse tudengeid ja koolinoori ning lood sildu ülikooli teiste valdkondadega!
- Teaduse populariseerija 2023 – Priit Vahter. Majandusteaduskond tunnustab teadusseminaride sarja korraldamise eest. Sinu visa tegevus on laiendanud seminarides osalejate ringi ja toonud teaduskonna töötajate ette erinevaid teadlasi üle maailma
- Trenditeadlik kolleeg 2023 - Kristian Pentus. Majandusteaduskond on võlutud Su kirglikust suhtumisest tehisintellekti ja huvist tulevikutrendide vastu. Oled entusiastlik juht ja andnud uut hoogu turunduse õppetoolile, KAMA ja KATU õppekavadele.
- Visa hing 2023- Mark Kantšukov. Majandusteaduskond tunnustab järjekindluse ja kindlameelsuse eest doktorikraadini püüdlemisel. „Kaua tehtud, kaunikene!“ ütleb vanasõna. Majandus-teaduskonnal jääb üle vaid nõustuda.
Loe lähemalt siit.
Majandusteaduskond tunnustas 2022. aasta silmapaistvamaid kolleege
02. jaanuaril tunnustas majandusteaduskonna juhtkond aukirjaga möödunud aasta silmapaistvamaid kolleege.
• Sädelev pärl 2022 - Ülle Pärl
• Tõusev täht 2022 - Mervi Raudsaar
• Aasta vettehüppaja 2022 - Kadri Ukrainski
• Visa suunanäitaja 2022 - Anneli Lorenz
• Aasta teadusrakuke 2022 - Maaja Vadi ja Priit Vahter
• Aasta rööprähklejad 2022 - Andres Vaher, Mariana Kukk ja Martti Reinet
• Kindel tagala 2022 - Sirje Haas, Herly Parve ja Liina Jürimaa
Loe lähemalt siit.
16. detsembril 2022 toimus majandusteaduskonnas tudengite ja gümnasistide võistlus Delta X
Teaduskond tunnustab ja tänab korraldusmeeskonda ürituse korraldamise ja eduka läbiviimise eest.
Meeskonda kuulusid teaduskonna töötajad:
Mariana Kukk (peakorraldaja)
Andres Vaher,
Martti Reinet,
Kristian Kutsar,
Maret Ahonen,
Mervi Raudsaar,
Ott Pärna,
Kadri Ukrainski
Anne Reino
Korraldada aitasid majandusteaduse 2. aasta üliõpilased Rodion Krupin ja Kenneth Robin Kask.
Anne Reino
TÜ majandusteaduskonna juhataja
Majandusteaduskond tunnustab ja tänab teaduskonna jõulupeo korraldajaid entusiastliku tegutsemise eest meeleoluka peo organiseerimisel ja läbiviimisel 16.12.2022
Korraldusmeeskonda kuulusid:
Andres Vaher ja Mariana Kukk (peakorraldajad ja koordinaatorid)
Majandusteaduse 1. aasta üliõpilased Anna-Liisa Joandi, Eleri Afanasjev, Kaari Aavik, Krisliin Rohtla, Markus Meldre, Ottomar Sibul ja Rasmus Koppel.
Majandusteaduse 2. aasta üliõpilased Dominic Laaneots, Kenneth Robin Kask ja Rodion Krupin.
Anne Reino
TÜ majandusteaduskonna juhataja
Kui oled meie vilistalne aga pole veel vilistlastele mõeldud uudiskirjaga liitunud, siis tee seda siin.
Sellel lehel mälestame Tartu Ülikooli majandusteaduskonna endisi õppejõude, töötajaid ja vilistlasi, kelle panus teadusesse, haridusse ja kogukonda on olnud hindamatu. Nad jäävad alatiseks meie mälestustesse ja inspireerivad meid oma pühendumuse ning saavutustega.
- Professor Toomas Haldma (21.11.1957 – 05.01.2024). Loe lähemalt.
Üliõpilaselu
Tudengielu on majandusteaduskonnas Tartule omaselt aktiivne. Igal sügisel asuvad tööle tuutorid, kes vastutavad värskete rebaste abistamise ning teaduskonda sissesulandumise eest. Selleks toimuvad traditsioonilised esmakursuslaste üritused nagu tutvumispidu, rebaste ristimise festival ning kursuseõhtud. Täiendavalt toimuvad teaduskonnaülesed üritused, millest võtavad osa nii tudengid kui õppejõud, näiteks majandusteaduskonna jõulupidu ja Delta trendipäev. Lisaks toimetavad majandusteaduskonna juures mitmed klubid ja organisatsioonid nagu sTARTUp Lab, Futulab, Turundusklubi ja Investeerimisklubi.
Loe lähemalt üliõpilaselu kohta
Moodne õpikeskkond
Majandusteaduskonna koduks on moodne Tartu Ülikooli Delta keskus, mis avati 2020. aasta jaanuaris. Delta on ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Delta ainulaadne arhitektuur ja korralduslik ülesehitus soodustavad uudsel viisil Tartu Ülikooli erialadevahelist õppe- ja teadustööd ning koostööd ettevõtjate ja ühiskonnaga. Üliõilastele leidub siin rohkelt mugavaid kohti nii individuaal- kui rühmatööde läbiviimiseks jpm. Tartu Ülikooli Delta keskuse alla kuulub kaks hoonet. Delta õppe- ja teadushoones on peale majandusteaduskonna veel Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, tehnoloogiainstituut ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. Delta teiseks hooneks on ettevõtlusmaja, kus asuvad masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, Cybernetica AS, AS SEB Pank, Statistikaamet, Swedbank AS, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark.
Teadustegevus
Majandusteaduskonna teadlastel on Eesti majanduspoliitika kujundamisel kaalukas nõuandja roll. Lisaks osalemisele otsustus- ja nõustamiskogudes, nt Eesti Panga nõukogus, kandis teaduskond põhivastutust ka teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammis TIPS. Teaduskonnas on eraldi loodud Aasia ja tärkavate majanduste uurimiskeskus, mis pakub võimalust uurida tärkavaid majanduskeskkondi ja teha koostööd Aasia riikidega.
Suuresti tänu ülikooli nimekatele majandusteadlastele on Eesti majandusteadus muutunud ka rahvusvahelisel areenil nähtavaks ning meie majandusalased publikatsioonid on rahvusvaheliselt tunnustatud. Loe lähemalt tulemuste kohta.
Raamatukogu
Raamatukogu asub ruumis 1015.
Majandusraamatukogu asub Delta keskuse raamatukogus ühistes ruumides Matemaatika-informaatika raamatukoguga. Majandusraamatukogu on Tartu Ülikooli erialaraamatukogu, kus leidub kaasaegset õppe- ja teaduskirjandust majanduse eri valdkondade kohta. Kirjanduse valikul lähtutakse TÜ majandusteaduskonna õppekavadest ja teadustöö suundadest.
Raamatukogust saavad koju laenutada Tartu Ülikooli üliõpilased ja ülikooli töötajad. Lugejateenindus toimub TÜ raamatukogu lugejakaardi või ID-kaardi alusel. Kohapeal on võimalik teavikuid kasutada kõigil huvilistel. Raamatukogus on arvutitega (ja ilma) kohad individuaalseks õppetööks.
Loe lähemalt raamatukogust siit
