Sigrid Rajalo kaitseb doktoritööd „University-industry collaboration: interaction structure and preconditions“

15. mail kell 10.00 kaitseb Sigrid Rajalo majandusteaduste erialal doktoritööd University-industry collaboration: interaction structure and preconditions („Ülikoolide ja ettevõtete koostöö: interaktsiooni struktuur ja eeltingimused“).

Juhendaja:
professor Maaja Vadi, Tartu Ülikool

Oponendid:
professor Rūta Kazlauskaitė, ISM Juhtimise ja Majanduse Ülikool (Leedu)
professor Rainer Kattel, Londoni Ülikooli Kolledž (Suurbritannia)

Kokkuvõte
„We, europeans are excellent in making science with money. But we are not so good at making money out of science,“ on öelnud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Oskamatust genereerida kõrgetasemelisest teadusest sisendeid innovatsiooni ja majanduskasvu on juba 1990-ndatel aastatel nimetatud Euroopa paradoksiks. See probleem ei kimbuta ainult Euroopat – kõik innovatsiooni väärtustavad riigid seisavad silmitsi väljakutsetega siirata teaduslikku ja tehnoloogilist teadmist kommertsialiseeritavateks toodeteks ja teenusteks. Seetõttu on ülikoolide ja ettevõtete koostöö mitme kümnendi jooksul pakkunud innovatsiooniteadlastele rikkalikku uurimisainest.

Doktoritöö annab oma panuse ülikoolide-ettevõtete koostööalasesse teaduskirjandusse, avades seniste uuringutega võrreldes enam mehhanismi, mis kirjeldab potentsiaalselt eduka koostöö eeldusi ning pakkudes välja uue empiiriliselt testitud kontseptuaalse mudeli teadlaste ja ettevõtjate vahelise interaktsiooni uurimiseks.

Töö põhineb kolmel uuringul, mis on omavahel sünergiliselt seotud, iga järgneva uuringu lähtekoht kasvas välja eelmise tulemustest. Uuringu objekt on koostööd tegevate ülikooli teadlaste ja ettevõtjate vaheline interaktsioon. Selle analüüsimiseks laenati interaktsioonimudel tunnustatud semiootik Jüri Lotmanilt ja täiendati seda koostöö jaoks oluliste eeldustega: motivatsiooni ja innovatsiooni absorbeerimisevõimekuse kontseptsioonidega. Uuringu tulemusel kerkis esile töö keskne mõiste – (a)sümmeetria. Eelduslikult sujuva koostöö huvides on tarvis, et partnerite sisemine motiveeritus ja absorbeerimisvõimekus oleksid võrreldaval tasemel ehk sümmeetrilised, mis loob tugeva aluse potentsiaalselt sujuvaks koostööks.

Juhtudel, kus ettevõtluspartneri innovatsiooni absorbeerimisvõimekus on madalam ehk partnerite koostööeeldustes valitseb asümmeetria, on teadlastel võimalik pakkuda kompensatsioonimehhanismi juhul, kui nad aktiveerivad selleks teadlikult enda kasutusel olevad ressursid. Koostöös ettevõtetega toimib kompensatsioonimehhanismina teadlase kui väravavahi roll, mille eesmärk on soodustada teadmiste siiret. Lisaks on teadlaste avalikku kuvandisse n-ö ühiskondliku ootusena sisse kirjutatud panustamine ühiskonna heaolusse ja sellele ootusele vastamiseks koostöös ettevõtetega on teadlastel võimalik valida pro-sotsiaalne motivatsioon ehk keskenduda iseenda motiveerimisel koostööpartnerile.

Kaitsmist saab jälgida ka Teamsis aadressil https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_NzczMGYxYTktNDM5Yi00ZTU2LWJlOWQtYjlmNzE2ODQ0Njc1%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%226d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0%22%2c%22Oid%22%3a%22ca4c1f37-19fe-4f2e-baab-cfb7e1918d73%22%7d.

TÜ kaasprofessor valiti Eesti inimarengu aruande peatoimetajaks

Tartu Ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko valiti Eesti inimarengu aruande peatoimetajaks

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“

1. mai 2004 Tammsaare pargis

Meie valik ja selle tagajärjed: 20 aastat Euroopa Liidus