Teadus majandusteaduskonnas

Oluline osa teadustööst on seotud rahvusvaheliste koostööprojektidega, näiteks EL Horisont 2020 programmis „GROWINPRO - Growth Welfare Innovation Productivity“ (2019-2022); Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi projekt „Global2micro - Micro-level responses to socio-economic challenges in face of global uncertainties“ (2021-2023); INTERREG Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmis „iSEE - Innovaatilisem sotsiaalse ettevõtluse haridus“ (2020-2022). Majandusteaduskond on edukalt konkureerinud ETAG grandikonkurssidel. Praegu täidetakse nelja rühmagranti – A. Kaasa juhitav "Ajakohased kultuuri mõõdikud riigi ja regiooni tasandil " (2019−2023), P. Vahteri juhitav „Innovatsiooni komplementaarsused ja tootlikkuse kasv“ (2020-2024), K. Jaaksoni juhitav „Eetiline organisatsioonikultuur: tegurite, praktikate ja tagajärgede mitmetasandiline analüüs“ (2021-2025), T. Vissaku juhitav „Ekspordi(ga tegelejate) tulemuslikkus VUCA ja mitte-VUCA keskkondades“ (2022-2026).

Tähelepanuväärne on MJ panus Eesti riigi sotsiaal-majanduslike ülesannete jaoks rakendusuuringute tegemisel. Majandusteaduskonna teadlased panustasid läbi TIPS programmi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti" väljatöötamisse. Programmi raames valminud uuringutega saab tutvuda lehekülje all osas.

Strateegilise TA tegevuse toetamise programmi RITA1 raames on näiteks ellu viidud U. Varblase juhtimisel projekt „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses ja selle sektorites" (2018−2021), R. Eametsa ja T. Tammaru juhtimisel "Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele" (2018−2020). Käimas on näiteks  R. Eametsa juhtimisel „Mobiilne eluviis ja kontaktandmete täpsus riiklikes registrites" (2019−2022) ja L. Uusküla juhtimisel "COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine " (2020−2022).
Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamise programmi (RITA2) raames täideti K. Pentuse juhtimisel projekt "Eesti siseturvalisuse teavituskampaaniate tõhustamine neurouuringute abil" (2020−2021).
TAI poliitika seire programmi RITA 4 raames on näiteks ellu viidud E. Kinsiko juhtimisel "Eesti doktorite karjääritee ja seda kujundavad tegurid" (2016−2017); K. Ukrainski juhtimisel "Eesti nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks" (2016−2017);
U. Varblase juhtimisel "Nutikate välisinvesteeringute uuring: Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise fookus ja kriteeriumid" (2019−2020). Praegu on täitmisel D. Eerma juhtimisel „Teaduse valdkondliku mitmekesisuse määratlemine, selle seire metoodika ja mõõdiku väljatöötamine“ ja U. Varblase juhtimisel „Eesti ettevõtete Eestist välja tehtavate välisinvesteeringute uuring“(2021-2022).

Pidevalt tehakse koostööprojekte avaliku sektori asutustega, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega  "Juhtimisvaldkonna uuring 2021" (2021−2022), vastutav täitja M. Vadi, Välisministeeriumiga  "Eesti ja Aasia tulevikusuhete raport" (2021−2022), vastutav täitja U. Varblane ning ettevõtetega, näiteks Itella Estonia OÜ-ga "Organisatsiooni struktuuri muutmine" (2021), vastutav täitja A .Reino; Enefit Solutions AS-iga "Ettevõtte juhtimiskvaliteedi arendamise võimalused" (2021−2022); vastutav täitja K .Kivipõld; Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiviga "Coop kaupluste sisese soovitussüsteemi automatiseerimine" (2020−2021), vastutav täitja A. Kuusik; Eesti Advokatuuriga "Tippadvokaatide omaduste uurimus“ (2019), vastutav täitja M. Vadi.

Teadustegevuse tulevikupotentsiaal on hea, sest tugevnevad ja lisanduvad uued sidemed rahvusvaheliste võrgustikega ning käivitunud on mitmed interdistsiplinaarsed uuringud põnevates läbimurdevaldkondades (migratsiooni ja teadmussiirde seosed, mobiilpositsioneerimine ja turismiturundus, innovatsioon ja organisatsioonikäitumine, kultuuridimensioonid ja innovatsioon). Tuleviku seisukohalt on väga oluline, et igal-aastal kaitstakse teaduskonnas 4-5 doktoritööd. Vaata kaitstud doktoritöid lehekülje all osas.

EMP ja Norra finantsmehhanismid 2014–2021 projekt LIFT

Alates 1990. aastatest on Põhja-Balti regiooni riikide omavaheline integratsioon järjepidevalt süvenenud, saades seejuures selleks tõuke Euroopa Liidu ittalaienemisest 2004 aastal, mis andis Balti riikide kodanikele ligipääsu Rootsi (2004), Soome ja Islandi (2006), Taani ja Norra (2009) tööturgudele.

EMP ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 rahastatava projekti LIFT (The economic integration of the Nordic-Baltic region through labour, innovation, investments and trade) eesmärgiks on uurida Põhja-Balti regiooni sotsiaal-majandusliku integratsiooni senist kulgu ja tulevast potentsiaali läbi tööjõu voogude ja välisrände, innovatsiooni välismõjude ja tehnoloogia ülekandumise, otseste välisinvesteeringute ja kapitali voogude, füüsiliste kaupade ja teenuste kaubanduse. Uurimus vaataks nii regionaalse integratsiooni seniseid efekte, integratsiooniga kaasnevaid majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid ja selle õppetunde poliitikakujundamiseks tulevikus. Interdistsiplinaarne konsortsium liikmetega majandusteadusest, rahvusvahelisest ärijuhtimisest ja sotsioloogiast koos kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite triangulatsiooniga võimaldab Põhja-Balti regiooni integratsiooniga seotud sotsiaalmajanduslike protsesside mitmekülgset uurimist. Detailsete mikroandmete kasutamine töötajate ja tööandjate populatsioonide kohta (ühendatud töötajate ja tööandjate andmed) ja ideaalsel juhul isegi Põhjamaade ja Balti riikide ettevõtte- töötajataseme andmete ühendamine võimaldab hinnata integratsiooni põhjuslikke seoseid kõrgel granulaarsuse tasemel. Uurimuses vaadatakse eraldi erinevate regionaalse integratsiooniga seotud poliitikamuutuste mõjusid nagu Euroopa Liidu ittalaienemine 2004 aastal, majandusagente mõjutavate seaduste muutusi ja muid muutusi ligipääsus teiste riikide turgudele. Omandatav teadmine regionaalsest integratsioonist Põhja-Balti regioonis leiab kasutamist tõstmaks teadlikkust Põhja ja Balti riikide majandusliku ja poliitilise koostöö potentsiaalist. Ärisektori ja avaliku sektori huvirühmade kaasamine projekti teavitustegevustes aitab saavutada uurimistulemuste väljundit poliitikasse.

Vt projekti kodulehte siit.  

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm TIPS

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm TIPS viidi ajavahemikul 2011–2015 Eesti Teadus- ja Haridusministeeriumi tellimisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös.

Programmi raames valmisid teadusuuringud, mis andsid hinnangu senistele teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmetele ning kajastasid perspektiivis riigile oluliseks kujunevaid, tulevikku vaatavaid teemasid. Uuringute põhjal anti poliitikasoovitusi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 elluviimiseks ning TA&I strateegia 2014–2020 väljatöötamiseks ja vastavate meetmete arendamiseks.

Programmi tulemusena valmis 23 uuringut:

• 1.1 Intellektuaalomandi (IO) süsteem ja IO roll väikeriigi T&A&I süsteemis, võrdlev situatsiooni kaardistamine ja eeluuring
• 1.2 Intellektuaalomandi (IO) protsesside süvaanalüüs, seire metoodika testimine ja analüüs ning Eestile sobivate IO poliitikasoovituste kujundamine
• 2.1 Eesti teaduse rahastamise rahvusvaheline võrdlevanalüüs
• 2.2 Eesti teaduse rahastamise seire
• 2.3 Eesti teaduse rahastamise instrumentide koostoime analüüs
• 2.4 Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs
• 3.1 Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid
• 3.2 Eesti teadus- ja arendusasutuste kuluarvestuse ning majandamismudelite tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise mudelid
• 3.3 Sotsiaaltulemuslikkuse arvestuse rakendamine ülikoolides
• 4.1 Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöökogemuse seire
• 4.2 Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö eripärad
• 4.3 Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis
• 4.4 Spin-off ettevõtted ja nende tugisüsteemid Eestis
• 4.5 Regionaalsete kõrgkoolide roll kohalikus arengus
• 5.1 Eesti teadusfinantseerimise instrumendid ja teaduse rakendatavus majanduses: poliitikaanalüüs tänase TAI süsteemi väljakutsetest ja võimalustest
• 5.2 Eesti teadussüsteemi ja majanduse seosed: juhtumianalüüsid avaliku ja erasektori nõudlusele vastamisest
• 5.3 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika valitsemise väljakutsed ja võimalused 2015–2020: Mittelineaarne innovatsioonipoliitika ning uued koostöö ja koordineerimise platvormid poliitikakujundamisse
• 6.1 Euroopa teadusruumi rakendamise võimalused ja väljakutsed Eestis
• 6.2 Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud
• 6.3 Eestiga seotud teadlaste mobiilsus Euroopa teadusruumis
• 6.4 Teadlase karjäär: Eesti rahvusvahelises taustsüsteemis
• 7.1 Teaduse-arendustegevuse ja innovatsiooni indikaatorid Eesti innovatsiooni- ja teaduspoliitikas: senine praktika ja poliitikasoovitused
• 7.2 Lõppeva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia täitmise hindamine