Teadus majandusteaduskonnas
Majandusteaduskond (MJ) on Eesti juhtiv ja kiiresti arenev majandusteaduse alase uurimistöö keskus, mis on saavutanud edu ka rahvusvahelises konkurentsis. Seda kinnitavad kõrged kohad rahvusvahelistes ülikoolide edetabelites. Näiteks paikneb majandusteaduskond Times Higher Education äri ja majanduse valdkondlikus edetabelis kohtadel 201-250. Siin on loodud aktiivne teadustöö keskkond, mis on seotud rahvusvaheliste teadusvõrgustikega (näiteks COST võrgustikega) ja kus tehakse koostööd paljude rahvusvaheliste teaduskeskustega ning luuakse lisaks kõrge akadeemilise tasemega teadustööle ka Eesti poliitikakujundajatele vajalikke rakendusuuringuid ja tegeldakse pidevalt erineva nõustamistegevusega. MJ-s töötab kolm Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaati ja Eesti Teaduste Akadeemia liige. MJ teadlased avaldavad töid kõrgetasemelistes ajakirjades nagu American Economic Review, Strategic Management Journal, Research Policy, Technovation.jt.
Alates 2000.aastast antakse välja Majandusteaduskonna toimetiste (Working Papers) sarja, milles on praeguseks avaldatud 143 tööd. Andmebaasi RePEc kohaselt juhib majandusteaduskond Eestist pärit institutsioonide edetabelit.
MJ teadustöö keskendub järgmistele valdkondadele:
- Innovatsiooniuuringud;
- Tööturu- ja rändeuuringud;
- Ettevõtete rahvusvahelistumine;
- Organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine;
- Kultuuri- ja sotsiaalse kapitali uuringud;
- Neuroturundus;
- Ettevõtlus ja teadmusmajandus.
Oluline osa teadustööst on seotud rahvusvaheliste koostööprojektidega, näiteks EL Horisont 2020 programmis „GROWINPRO - Growth Welfare Innovation Productivity“ (2019-2022); Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi projekt „Global2micro - Micro-level responses to socio-economic challenges in face of global uncertainties“ (2021-2023); INTERREG Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmis „iSEE - Innovaatilisem sotsiaalse ettevõtluse haridus“ (2020-2022). Majandusteaduskond on edukalt konkureerinud ETAG grandikonkurssidel. Praegu täidetakse nelja rühmagranti – A. Kaasa juhitav "Ajakohased kultuuri mõõdikud riigi ja regiooni tasandil " (2019−2023), P. Vahteri juhitav „Innovatsiooni komplementaarsused ja tootlikkuse kasv“ (2020-2024), K. Jaaksoni juhitav „Eetiline organisatsioonikultuur: tegurite, praktikate ja tagajärgede mitmetasandiline analüüs“ (2021-2025), T. Vissaku juhitav „Ekspordi(ga tegelejate) tulemuslikkus VUCA ja mitte-VUCA keskkondades“ (2022-2026).
Tähelepanuväärne on MJ panus Eesti riigi sotsiaal-majanduslike ülesannete jaoks rakendusuuringute tegemisel. Majandusteaduskonna teadlased panustasid läbi TIPS programmi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti" väljatöötamisse. Programmi raames valminud uuringutega saab tutvuda lehekülje all osas.
Strateegilise TA tegevuse toetamise programmi RITA1 raames on näiteks ellu viidud U. Varblase juhtimisel projekt „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses ja selle sektorites" (2018−2021), R. Eametsa ja T. Tammaru juhtimisel "Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele" (2018−2020). Käimas on näiteks R. Eametsa juhtimisel „Mobiilne eluviis ja kontaktandmete täpsus riiklikes registrites" (2019−2022) ja L. Uusküla juhtimisel "COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine " (2020−2022).
Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamise programmi (RITA2) raames täideti K. Pentuse juhtimisel projekt "Eesti siseturvalisuse teavituskampaaniate tõhustamine neurouuringute abil" (2020−2021).
TAI poliitika seire programmi RITA 4 raames on näiteks ellu viidud E. Kinsiko juhtimisel "Eesti doktorite karjääritee ja seda kujundavad tegurid" (2016−2017); K. Ukrainski juhtimisel "Eesti nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks" (2016−2017);
U. Varblase juhtimisel "Nutikate välisinvesteeringute uuring: Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise fookus ja kriteeriumid" (2019−2020). Praegu on täitmisel D. Eerma juhtimisel „Teaduse valdkondliku mitmekesisuse määratlemine, selle seire metoodika ja mõõdiku väljatöötamine“ ja U. Varblase juhtimisel „Eesti ettevõtete Eestist välja tehtavate välisinvesteeringute uuring“(2021-2022).
Pidevalt tehakse koostööprojekte avaliku sektori asutustega, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega "Juhtimisvaldkonna uuring 2021" (2021−2022), vastutav täitja M. Vadi, Välisministeeriumiga "Eesti ja Aasia tulevikusuhete raport" (2021−2022), vastutav täitja U. Varblane ning ettevõtetega, näiteks Itella Estonia OÜ-ga "Organisatsiooni struktuuri muutmine" (2021), vastutav täitja A. Reino; Enefit Solutions AS-iga "Ettevõtte juhtimiskvaliteedi arendamise võimalused" (2021−2022); vastutav täitja K .Kivipõld; Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiviga "Coop kaupluste sisese soovitussüsteemi automatiseerimine" (2020−2021), vastutav täitja A. Kuusik; Eesti Advokatuuriga "Tippadvokaatide omaduste uurimus“ (2019), vastutav täitja M. Vadi.
Teadustegevuse tulevikupotentsiaal on hea, sest tugevnevad ja lisanduvad uued sidemed rahvusvaheliste võrgustikega ning käivitunud on mitmed interdistsiplinaarsed uuringud põnevates läbimurdevaldkondades (migratsiooni ja teadmussiirde seosed, mobiilpositsioneerimine ja turismiturundus, innovatsioon ja organisatsioonikäitumine, kultuuridimensioonid ja innovatsioon). Tuleviku seisukohalt on väga oluline, et igal-aastal kaitstakse teaduskonnas 4-5 doktoritööd. Vaata kaitstud doktoritöid lehekülje all osas.
Käimasolevad teadus- ja arendusprojektid
- Riiklikud sotsiaalse innovatsiooni keskused (European Social Fund Agency (ESFA), 2024-2027)
- CDL-Estonia (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kistler-Ritso Foundation; Taavet+Sten Tulevikufond MTÜ, 2022−2026).
- Jätkusuutlikud ja sotsiaalselt õiglased hargmaised sektoraalsed tööturud: Töösuhete ja tööturu kohanemine ajutise töörände kasvuga - JUSTMIG (EC, 2023-2025)
- Isiku- ja majapidamisteenused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides: töötingimuste ja teenuste parendamine töösuhete kaudu - PERHOUSE (SOCPL, 2022-2024)
- Eesti-Norra koostööprogrammi mõju hindamine (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, 2024)
- Eesti pangavälise krediidituru uuring (MTÜ Eesti Krediidiandjate Liit, 2024)
- Ekspordi(ga tegelejate) tulemuslikkus VUCA ja mitte-VUCA keskkondades (ETAG PRG, 2022-2026)
- Eetiline organisatsioonikultuur: tegurite, praktikate ja tagajärgede mitmetasandiline analüüs (ETAG PRG, 2022-2025)
- Innovatsiooni komplementaarsused ja tootlikkuse kasv (ETAG PRG, 2020-2024)
- Ülemiste City kui eralinnaku väärtusanalüüs (Mainor AS, 2023-2024)
- Ettevõtte juhtimiskvaliteedi arendamise võimalused (Enefit Solutions AS, 2023-2024)
Osalemine COST võrgustikes
- COST CA20123 Intergovernmental Coordination from Local to European Governance, 2021-2025 (D. Eerma)
- CA18214 - The Geography of New Working Spaces and the Impact on the Periphery (comeINperiphery), 2019-2024 (T. Paas)
Lõppenud projektid
- AS BigBank kodulehe neuroturunduse uuring (Bigbank AS, 2023)
- Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel (ETAG PRG, 2019-2023)
- Ajakohased kultuuri mõõdikud riigi ja regiooni tasandil (ETAG PRG, 2019-2023)
- Põhja-Balti regiooni majanduslik integratsioon läbi tööjõu, innovatsiooni, välisinvesteeringute ja väliskaubanduse - LIFT (EMP ja Norra finantsmehhanismid 2014–2021, 2021-2023)
- Sotsiaalmajanduslike väljakutsete mikrotasandi mõjud - Global2Micro (EMP ja Norra finantsmehhanismid 2014–2021, 2021-2023)
- Suurte rahvusvaheliste ettevõtete miinimumtulumaksu kehtestamise eelanalüüs ning Eesti ettevõtete kasumi jaotamise poliitika analüüs (Rahandusministeerium 2023)
- COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine (RITA1, 2020-2022)
- Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021 (EAS, 2021-2022)
- Ettevõtte juhtimiskvaliteedi arendamise võimalused (Enefit Solutions AS, 2021-2022)
- Eesti ja Aasia tulevikusuhete raport (Välisministeerium, 2021-2022)
- Eesti ettevõtete Eestist välja tehtavate välisinvesteeringute uuring (RITA 4, 2021-2022)
- Teaduse valdkondliku mitmekesisuse määratlemine, selle seire metoodika ja mõõdiku väljatöötamine (RITA4, 2021-2022)
- Migranttöötajate töötingimuste ja sotsiaalsete õiguste üle läbirääkimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikides - BARMIG (EC, 2020-2022)
- Innovaatilisem sotsiaalse ettevõtluse haridus - iSEE (Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programm, 2020-2022)
- Eetiline organisatsioonikultuur: tegurite, praktikate ja tagajärgede mitmetasandiline analüüs (ETAG PRG, 2021)
- Kasv Innovatsioon Heaolu Tootlikkus - GROWINPRO (Horizon2020, 2018-2021)
- Eesti siseturvalisuse teavituskampaaniate tõhustamine neurouuringute abil (RITA2, 2020-2021)
- Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses ja selle sektorites (RITA1, 2018-2021)
- Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (RITA1, 2019-2021)
- Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites (RITA1, 2019-2021)
- Organisatsiooni struktuuri muutmine (Itella, 2021)
- Ettevõtete ebaõnnestumise prognoosimine (Krediidiregister, 2020-2021)
- Coop kaupluste sisese soovitussüsteemi automatiseerimine (Tartu Tarbijate Kooperatiiv, 2020-2021)
- Balti riigid: Rootsi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvahelistumise kiirendid? (The Foundation for Baltic and East European Studies, 2020-2021)
- Struktuurimuutused tootlikkuse kasvu tegurina siirdemajanduses (Institutsionaalne uurimistoetus, 2014-2019). LÕPPARUANNE
- Innovatsioonisüsteemi rajasõltuvust arvestava mudeli loomine ja rakendusmehhanismi väljatöötamine väikeriigi näitel (HTM sihtfinantseeritav teema, 2008-2013)
- Moodsa andmeanalüütika võimekuse arendamine Gruusias (Välisministeerium, 2018-2020)
- Nutikate välisinvesteeringute uuring: Eestis tegutsevate välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise fookus ja kriteeriumid (RITA4, 2019-2020)
- Eesti peamiste maapõueressursside sotsiaal-majanduslik analüüs: metoodika, olemasoleva informatsiooni kaardistamine ja operatsionaliseerimine (MAARE) (RITA1, 2017-2020)
- Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele (RITA1, 2018-2020)
- Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007-2013 vahenditest rahastatud valdkondlike teadus- ja arendustegevuste lõpphindamine (RITA4, 2016-2017)
- Eesti võimalused raamprogrammis: analüüs ja poliitikasoovitused (RITA4, 2016-2017)
- Eesti nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks (RITA4, 2016-2017)
- Eesti doktorite karjääritee ja seda kujundavad tegurid (RITA4, 2016-2017)
- Boosting cross border entrepreneurial activity in social and creative industries sector - EstLat-Social&Creative (INTERREG, 2017-2019)
- Income, wealth and gender: study and practical web tool for understanding gender pay and pension gaps in Estonia - the country with the biggest gender pay gap in the European Union - InWeGe (EC, 2019-2020)
- Enhancing the Effectiveness of Social Dialogue Articulation in Europe - ENHANCE (EC, 2018-2019)
- BGPROCESS - Smart Entrepreneurial Process for Knowledge Society (7. raamprogramm, 2014-2017)
- STYLE - Strategic Transitions for Youth Labour in Europe (7. raamprogramm, 2014-2017)
- Marie Curie koolitusvõrgu ITN projekt RegPol2 - Socio-economic and Political Responses to Regional Polarisation in Central and Eastern Europe (7. raamprogramm, 2014-2017)
- Energiamajanduse ja ökoinnovatsiooni kompetentside arendamine läbi Šveitsi-Ukraina-Eesti koostöö (Šveitsi Riiklik Teadusfond, SCOPES, 2015-2017)
- Tartu Ülikooli juhtimisuuring (Rektori arengufond, 2020)
- Tippadvokaatide omaduste uurimus (Eesti Advokatuur, 2019)
- Uuring Elektrilevi OÜ partnersuhete strateegia koostamiseks sisendi andmiseks (Elektrilevi, 2018-2019)
- Majanduskuritegude mõju uuring (Justiitsministeerium, 2019)
- Riigi kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessid – juhtimiskonsultandid (Rahandusministeerium, 2016-2018)
- Sõjalaeva maksumus- ja kulumudelite loomine (Eesti Kaitsevägi, 2017-2018)
- Tööjõu pakkumine Eestis: pikaajaline vaade (Riigikogu Kantselei, 2017-2018)
- Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia kohaste prioriteetsete valdkondade kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014-2015)
- Teadustöö majanduslike mõjude avaldumine Eestis premeeritud tehnoloogiaid hõlmavates sektoraalsetes innovatsioonisüsteemides (ETAg, 2015)
- Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm TIPS (ESF, 2011-2015)
- Teadusasutuste ja ettevõtluse vahelise teadmussiirde regulatiivse ja institutsioonilise raamistiku täiustamine ning teadmussiirde rakendusoskuste arendamine edendamaks teadmistepõhist majandust Ukrainas
- Tegevuskulude võrdlevanalüüsi kasutamine hinnaregulatsiooni alusena infrastruktuuri ettevõtetes (elektri jaotusvõrkude näitel)
- Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris
- Eesti elanike ettevõtlikke hoiakuid ja ettevõtlusaktiivust puudutavate statistiliste uuringuandmete töötlus (Arengufond, 2015)
- Eesti finantssektori inimvara seisund, tulevikuvajadused ja arendamine
- Eesti kõrgkoolide ettevõtlusõppe õppematerjalide ja õpimetoodika arendamine
- Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2010 (EAS, 2010-2011)
- Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus Euroopas
- Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuring
- Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses
- Väliskeskkonna mõju Eesti piimatootmisettevõtte konkurentsivõimele
- Reguleeritava vara väärtuse arvestus ja MS Exceli funktsiooni PMT kasutamine hinnaregulatsioonile alluvatel ettevõtetel
- Learning Cultures in Organizations (Cedefop, 2015-2017)
- BENCH - Kasulikud ärisuhted Kesk-Balti regiooni ja Hiina vahel (Kesk-Läänemere programm, 2010-2013)
- CB ENTREINT - Central Balticum Entrepreneurship Interaction (Kesk-Läänemere programm INTERREG IV A, 2011-2013)
- CREAENT - Loovettevõtluse koolitusvõrgustik (INTERREG IV A, 2009-2012)
- Migratsiooni diversiteet ja regionaalsed erinevused Euroopas (NORFACE, 2009-2013)
- SEARCH - Sharing Knowledge Assets: InteRegionally Cohesive Neighborhoods (7. raamprogramm, 2011-2014)
- Migration and Ethnic Segregation (CERGE-EI, 2013)
- IAREG - Intangible Assets and Regional Economic Growth (2008-2010)
- Korruptsioon erasektori ettevõtetes (EC, 2014-2106)
- Ekspordimustrite holistiline protsessiperspektiiv: teooria arendus ja empiirilised tulemused (PUT, 2016-2019)
- Nõudlus kui innovatsiooni vedur: Rakendamisvõimalused väikeriigi innovatsioonipoliitikas (ETF grant, 2011-2015)
- Rahvusvahelistumise protsessid: tüpoloogia, esinemissagedus ja mõjutegurid (ETF grant, 2011-2014)
- Innovatsiooni indikaatorid konvergeeruvatele riikidele (ETF grant, 2010-2013)
- Regionaalse majanduskasvu tegurid Eesti kui väikese post-sotsialistliku rajasõltuvusega riigi näitel (ETF grant, 2009-2012)
- Rahvusvahelistumise mõju ettevõtete innovaatilisusele (ETF grant, 2008-2011)
- Tulemuslikkuse hindamine ja juhtimine avaliku sektori institutsioonides (ETF grant, 2008-2010)
Projekt PERHOUSE “Isiku- ja majapidamisteenused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides: töötingimuste ja teenuste parendamine töösuhete kaudu“
https://www.celsi.sk/en/perhouse/
01.08.2022-31.07.2024
Projekti eesmärk on analüüsida Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide isiku- ja majapidamisteenuste (IMP) sektori teenuste osutamise ja töötingimustega seotud iseärasusi ja proovikivisid. Isiku- ja majapidamisteenused on üldiselt kõik majapidamistes pakutavad teenused nagu väiketööd aias, väiksemad remonditööd, lapsehoidmine (õpetamine) ja lemmikloomahoid kellegi kodus, vanemaealiste hooldus nende kodudes ja lõpuks ka tasuta hooldamine ehk üldjuhul omastehooldus.
Projekt on ellu viidud Euroopa Liidu toel.
- Projekti tulemusi tutvustavat videot vaata siit.
- Projekti tulemuste tutvustus 24.01.2024 TÜ Delta majas:
- PERHOUSE projekti tulemused. Jaan Masso (TÜ) slaidid
- Isiku- ja majapidamisteenused sotsiaalkaitse süsteemi osana: õiguslik vaade. Mari-Liis Viirsalu (TÜ) slaidid
- Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks. Siim Espenberg (TÜ RAKE) slaidid
- Ametiühingute väljakutsed Eestis. Epp Kallaste (CENTAR) slaidid
PROJEKTI LÕPUKONVERENTS 21.06.2024
Kontakt:
Jaan Masso
Majandusteaduskond, matemaatilise majandusteaduse magistriõppe programmijuht; Majanduse modelleerimise õppetooli juhataja, rakendusökonomeetria kaasprofessor 0,9 k
Tartu 51009, Narva mnt 18–4021, +372 737 6395, jaan.masso@ut.ee
Liis Roosaar
Majandusteaduskond, Majanduse modelleerimise õppetool, majanduse modelleerimise lektor
Tartu 51009, Narva mnt 18–4019, +372 737 6341, liis.roosaar@ut.ee
EMP ja Norra finantsmehhanismid 2014–2021 projekt LIFT
Alates 1990. aastatest on Põhja-Balti regiooni riikide omavaheline integratsioon järjepidevalt süvenenud, saades seejuures selleks tõuke Euroopa Liidu ittalaienemisest 2004 aastal, mis andis Balti riikide kodanikele ligipääsu Rootsi (2004), Soome ja Islandi (2006), Taani ja Norra (2009) tööturgudele.
EMP ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 rahastatava projekti LIFT (The economic integration of the Nordic-Baltic region through labour, innovation, investments and trade) eesmärgiks on uurida Põhja-Balti regiooni sotsiaal-majandusliku integratsiooni senist kulgu ja tulevast potentsiaali läbi tööjõu voogude ja välisrände, innovatsiooni välismõjude ja tehnoloogia ülekandumise, otseste välisinvesteeringute ja kapitali voogude, füüsiliste kaupade ja teenuste kaubanduse. Uurimus vaataks nii regionaalse integratsiooni seniseid efekte, integratsiooniga kaasnevaid majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid ja selle õppetunde poliitikakujundamiseks tulevikus. Interdistsiplinaarne konsortsium liikmetega majandusteadusest, rahvusvahelisest ärijuhtimisest ja sotsioloogiast koos kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite triangulatsiooniga võimaldab Põhja-Balti regiooni integratsiooniga seotud sotsiaalmajanduslike protsesside mitmekülgset uurimist. Detailsete mikroandmete kasutamine töötajate ja tööandjate populatsioonide kohta (ühendatud töötajate ja tööandjate andmed) ja ideaalsel juhul isegi Põhjamaade ja Balti riikide ettevõtte- töötajataseme andmete ühendamine võimaldab hinnata integratsiooni põhjuslikke seoseid kõrgel granulaarsuse tasemel. Uurimuses vaadatakse eraldi erinevate regionaalse integratsiooniga seotud poliitikamuutuste mõjusid nagu Euroopa Liidu ittalaienemine 2004 aastal, majandusagente mõjutavate seaduste muutusi ja muid muutusi ligipääsus teiste riikide turgudele. Omandatav teadmine regionaalsest integratsioonist Põhja-Balti regioonis leiab kasutamist tõstmaks teadlikkust Põhja ja Balti riikide majandusliku ja poliitilise koostöö potentsiaalist. Ärisektori ja avaliku sektori huvirühmade kaasamine projekti teavitustegevustes aitab saavutada uurimistulemuste väljundit poliitikasse.
Vt projekti kodulehte siit.
Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm TIPS
Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm TIPS viidi ajavahemikul 2011–2015 Eesti Teadus- ja Haridusministeeriumi tellimisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös.
Programmi raames valmisid teadusuuringud, mis andsid hinnangu senistele teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmetele ning kajastasid perspektiivis riigile oluliseks kujunevaid, tulevikku vaatavaid teemasid. Uuringute põhjal anti poliitikasoovitusi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 elluviimiseks ning TA&I strateegia 2014–2020 väljatöötamiseks ja vastavate meetmete arendamiseks.
Programmi tulemusena valmis 23 uuringut:
- 1.1 Intellektuaalomandi (IO) süsteem ja IO roll väikeriigi T&A&I süsteemis, võrdlev situatsiooni kaardistamine ja eeluuring
- 1.2 Intellektuaalomandi (IO) protsesside süvaanalüüs, seire metoodika testimine ja analüüs ning Eestile sobivate IO poliitikasoovituste kujundamine
- 2.1 Eesti teaduse rahastamise rahvusvaheline võrdlevanalüüs
- 2.2 Eesti teaduse rahastamise seire
- 2.3 Eesti teaduse rahastamise instrumentide koostoime analüüs
- 2.4 Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs
- 3.1 Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid
- 3.2 Eesti teadus- ja arendusasutuste kuluarvestuse ning majandamismudelite tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise mudelid
- 3.3 Sotsiaaltulemuslikkuse arvestuse rakendamine ülikoolides
- 4.1 Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöökogemuse seire
- 4.2 Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö eripärad
- 4.3 Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis
- 4.4 Spin-off ettevõtted ja nende tugisüsteemid Eestis
- 4.5 Regionaalsete kõrgkoolide roll kohalikus arengus
- 5.1 Eesti teadusfinantseerimise instrumendid ja teaduse rakendatavus majanduses: poliitikaanalüüs tänase TAI süsteemi väljakutsetest ja võimalustest
- 5.2 Eesti teadussüsteemi ja majanduse seosed: juhtumianalüüsid avaliku ja erasektori nõudlusele vastamisest
- 5.3 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika valitsemise väljakutsed ja võimalused 2015–2020: Mittelineaarne innovatsioonipoliitika ning uued koostöö ja koordineerimise platvormid poliitikakujundamisse
- 6.1 Euroopa teadusruumi rakendamise võimalused ja väljakutsed Eestis
- 6.2 Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud
- 6.3 Eestiga seotud teadlaste mobiilsus Euroopa teadusruumis
- 6.4 Teadlase karjäär: Eesti rahvusvahelises taustsüsteemis
- 7.1 Teaduse-arendustegevuse ja innovatsiooni indikaatorid Eesti innovatsiooni- ja teaduspoliitikas: senine praktika ja poliitikasoovitused
- 7.2 Lõppeva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia täitmise hindamine