Teadlased kutsuvad jagama oma kogemust kaugtöötamisest

Läti Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased kutsuvad osalema küsitlusuuringus COVID-19 piirangute aegse kaugtöötamise kogemusest. Eesmärgiks on kaardistada ära millised olid inimeste kogemused Covidi piirangutest tulenenud kaugtöötamisest (inglise keeles teleworking) ja kas inimesed sooviksid kodust töötamist jätkata ka peale Covidi piirangute lõppu.

Covidi piirangud on sundinud kodus töötama isegi neid, kes varem sellisele variandile ei mõelnud. Mõnele meeldis, aga teised loevad päevi, et harjumuspärase formaadi juurde tagasi pöörduda. Osa tööandjatest küsivad endalt, miks mitte jätkata kokkuhoiuga kontori pealt. Teised on rahulolematud, kuna vähenenud on tootlikkus ja meeskonnavaim. Selleks, et teada saada kautöötamise plussid ja miinused, kutsuvad Läti Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased kaugtöö tegijaid oma kogemusi jagama. Küsimustikust saadav informatsioon võimaldaks teha poliitikasoovitusi muutmaks "kaugjuhtimine" töötaja jaoks seadusandlikult korrastatumaks ja mugavamaks, mõista millistele töötajatele kaugtöö sobib ja millistele mitte.

Küsitlus saab täita nii eesti keeles kui ka vene keeles. Küsimustele vastamiseks kulub umbes 15 minutit. Oleme tänulikud, kui leiate selle aja. 
Põhjalikumat taustainfot küsitluse kohta saab lugeda Postimehest.

Kodus töötamine nätas positiivset kasvutrendi juba enne koroonaviirust – Euroopa Liidus töötas 2019. aastal „tavaliselt kodus“ 5,3 miljonit palgatöötajat, 28% enam kui 2016. 2020. aastal töötas suuresti distantsilt juba 18 miljonit Euroopa Liidu töötajat. Ometi on need numbrid oluliselt madalamad potentsiaalsest kaugtöötajate osakaalust, mille aluseks on töö iseloomust tulenev funktsionaalne võimalus kaugtööd teha, Euroopa Liidus võiks viimasest lähtuvalt kuni 37% töötajatest töötada kodus. Kaugtöö puuduseks on vahetu sotsiaalse suhtlemise puudumine teiste inimestega, osade töötajate jaoks IT lahenduste nagu kiire Internet puudumine, piiri kadumine töö ja kodu vahel, kodus olevad lapsed ei lase tööle keskenduda. Siiski on kaugtööl ka mitmeid eeliseid nii töötaja kui ühiskonna jaoks, nagu aja ja raha kokkuhoid edasi-tagasi sõitmise pealt, viimasest tulenevad vähenevad CO2 heitmed, võimalus paindlikumalt planeerida tööaega ja töö tegemise kohta.

Nende küsimuste mõistmiseks viivad Läti ja Tartu Ülikooli teadlased läbi küsitlusuuringu, kaardistamaks inimeste soovi kaugtöötamist jätkata peale piirangute lõppu, mida inimesed võitsid ja kaotasid tänu kaugtööle, kas ja kuidas tööandja toetas töötajaid kaugtöö tegemisel, kuidas töötaja isikuomadused mõjutavad kaugtööga kohanemist. Küsimustikust saadav informatsioon võimaldaks teha poliitikasoovitusi muutmaks "kaugjuhtimine" töötaja jaoks seadusandlikult korrastatumaks ja mugavamaks, mõista millistele töötajatele kaugtöö sobib ja millistele mitte.

Küsitlus kaugtöö kohta on osa projektist „Põhja-Balti regiooni majanduslik integratsioon läbi tööjõu, innovatsiooni, välisinvesteeringute ja väliskaubanduse“ (LIFT). Projekti finantseeritakse Euroopa majandustsooni ja Norra grandiprogrammist. Projektis osalevad Tartu Ülikooli, Läti Ülikooli, Stockholmi Majanduskooli Riias, Vilniuse Gediminiase Tehnikaülikooli ja Norra Transpordiökonoomika Instituudi teadlased.

 
Lisateave: Jaan Masso , Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria kaasprofessor, 737 6395, jaan.masso [ät] ut.ee