Ettevõtted keskenduvad läbikukkumisest õppimise asemel liialt ebaõnnestumise ärahoidmisele

Tartu Ülikooli majandusteadlaste eestvedamisel hiljuti valminud uuringus vaadeldi innovatsiooniprojektidest loobumist, nende ebaõnnestumist ettevõtetes ning neist kogemustest õppimise rolli ettevõtete hilisema uuendustegevuse õnnestumisel.

Uurimuse tulemused kinnitavad, et kuigi mõnest töös olevast ettevõtte innovatsiooniprojektist loobumine on kulukas, ei pruugi projekti tehtud investeeringud pikemas plaanis siiski raisatud olla. Teatud innovatsiooniprojektidest ja -ideedest loobumine ja vaid parimatega jätkamine on igati loomulik osa ettevõtete uuendustegevuses. Valdkonna varasemas teaduskirjanduses (nt Rhaiem ja Amara 2021[1]) tuuakse ka esile, et 40–90% innovatsiooniprojektidest ebaõnnestuvad. 

Priit Vahter ja tema kaasautorid toetusid oma uuringus organisatsioonilise õppimise teooriatele ning kasutasid empiirilises analüüsis Hispaania ettevõtete pikaajalisi paneelandmeid. Teadlaste ökonomeetrilise analüüsi tulemused viitavad olulistele õppimisefektidele. Ettevõtete puhul, millel on varasem kogemus innovatsiooniprojektidest loobumisega, on samas ka tugevam positiivne seos hiljutise projektidest loobumise ja ettevõtte innovatsiooni tulemuslikkuse näitajate vahel.

Teisalt näitab autorite töö ka seda, et sel moel pooleli jäänud või ebaõnnestunud innovatsioonitegevusest õppimine on paljudele ettevõtetele raske. Leitud õpiefektid piirduvad suuresti innovatsiooniprotsessi varases (kontseptuaalse lahenduse arendamise) faasis õppimise ja õpitud teadmuse ka hiljem samas faasis rakendamisega. See tähendab, et ettevõtted õpivad paremini tugevama potentsiaaliga projekte varases arengujärgus ära tundma ja teiste seast välja valima ning sel viisil tulevasi suuremaid „ebaõnnestumisi“ vältima. Samas oli uuritud ettevõtetel raske õppida oma suurematest varasematest ebaõnnestumistest. Siinkohal oli tegu ebaõnnestunud projektidega, milleks oli tehtud palju pöördumatuid kulutusi, näiteks investeeringuid ja võetud kohustusi. 

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Priit Vahter avaldas uuringu tulemused hiljuti koos Leedsi ja Warwicki ülikooli kaasautoritega innovatsiooniuuringute valdkonna tippajakirjas Research Policy.