Indrek Saar kaitses edukalt doktoritööd

25. novembril kaitses TÜmajandusteaduskonnasINDREK SAAR edukalt oma doktoritööd Optimal alcohol taxation in Estonia (eestikeelne pealkiri: "Optimaalne alkoholi maksustamine Eestis") Juhendaja:dotsent Viktor Trasberg (PhD), Tartu Ülikool Oponendid: professor Alari Purju (PhD), Tallinna Tehnikaülikool, Tuomas Kosonen (PhD), Government Institute for Economic Research, Soome

Väitekirja eesmärgiks oli analüüsida alkoholi maksustamise põhimõtteid ning anda sellest lähtuvalt arvuline hinnang maksustamise optimaalsele tasemele Eestis. Lähtuti eeldusest, et optimaalne tase peab arvesse võtma nii alkohoolsete jookide väärtarvitamisega seotud kahjusid kui ka maksupoliitika fiskaalseid efekte.

Optimaalse maksutaseme hindamisel kasutati matemaatilist mudelit, mille koostamisel lähtuti optimaalse maksustamise kirjandusest hästituntud Pigou ja Ramsey maksustamise põhimõtetest. Mudelis eeldati muuhulgas järgmist: valitsus vajab poliitika elluviimisel lisaressurssi salaalkoholi turu laienemise piiramiseks, märkimisväärse osa alkoholi ostudest sooritavad välisturistid ning valitsus kasutab maksupoliitika positiivset mõju eelarvele tööjõumaksude alandamiseks või meditsiinikulutuste suurendamiseks, hoides sel moel eelarve tasakaalus. Mudeli empiiriliseks hindamiseks viidi täiendavalt läbi ka kaks empiirilist uuringut, mille raames analüüsiti alkoholi kuritarvitamisest tingituid liikluskahjusid ning hinnati alkoholi sotsiaalseid kulusid Eestis. Muud optimaalse maksutaseme arvuliseks hindamiseks vajalikud empiirilised andmed saadi varasematest Eestis ja mujal läbiviidud uuringutest. Tulemused näitasid, et alkoholi maksude optimaalne keskmine tase Eestis on 50%-200% kõrgem 2009. aastal kehtivast tasemest. Kehtivast määrast rohkem kui 50% kõrgemaks hinnati optimaalne tase ka juhul, kui eeldati, et maksutõusust tingitud alkoholi tarbimise langusest ligikaudu pool tehakse tasa suurema salaturult või naaberriikidest ostetud alkoholi tarbimisega. Suhteliselt kõrge optimaalse maksustamise tase tuleneb eelkõige poliitika mõjudest läbi eelarvesüsteemi. See viitab sisuliselt sellele, et valitsusel oleks efektiivsem koguda mõnevõrra rohkem maksutulusid alkoholi maksustamise kaudu ning seeläbi vähem koormata maksudega tööjõudu. Tulemuste praktilise väärtuse suurendamiseks peaks tulevased empiirilised uuringud täpsustama alkoholi maksustamise mõjusid.