Anne Reino: majandusteaduskonna tulevikuplaanid on uljad ja mis peamine, me viime need ellu!

Majandusteaduskonnas on juhtkonna vahetusega uued tuuled puhumas. Uueks juhatajaks on juhtimise kaasprofessor Anne Reino, kelle on siht silme ees, kuhu majandusteaduskond paari aastaga jõudma peab. Mis on olnud seni suuremad saavutused ja mida täpsemalt tulevik toob, seda uurisime uuelt teaduskonna juhilt. 

Kuidas vaatad tagasi viimasele kolmele aastale?

Kolm aastat on ühelt poolt pikk, teisalt aga lühike aeg. Kui mõelda inimese arengule, siis kolme aastaga juhtub nii mõndagi: selle ajaga hakkab laps kõndima ja rääkima, kolme aastaga lõpetatakse gümnaasium või läbitakse bakalaureuseõpe. Ülikoolis on kolm aastat lühike aeg, kus tavaliselt väga palju ära teha ei jõua. Siiski-siiski ... see ei kehti majandusteaduskonna kohta! Meil on sündmused võtnud kohati üles selliseid tuure, et kindla sihi ja kaine mõistuse säilitamine on olnud keeruline. Teaduskonna endine juht ja praegune asejuhataja Kadri Ukrainski on igiliikurina edasi rühkinud, teisi inspireerinud ja kaasa tõmmanud.

Kolme aasta sisse on mahtunud uue maja ootus ja Deltasse kolimine. Sisseelamise aeg jäi napiks, sest koroona saatis meid vahetult peale kolimist kodukontorisse, BBB-sse, Zoomi ja Teamsi. Kaugõpe ja kodukontor viisid töötajate digipädevuse ülehelikiirusel uuele tasemele, aga tõid kaasa ka stressi ja ajajuhtimisega seotud raskusi.

Töötasin viimased kaks ja pool aastat teaduskonna õppejuhina ning vastutasin õppekorralduse ja -kvaliteedi eest. Lisaks igapäevastele ülesannetele oli võimalus lükata käima õppekavade reform ja nii möödusid viimased kaks aastat uute õppekavade väljatöötamise tähe all. Siinkohal tänan kõiki meeskonna liikmeid: Kadri, Kertu, Krista, Ott ja Kristian, ilma teie kaasamõtlemise ja pingutuseta poleks meil uusi õppekavasid!
Oleme käivitanud edukalt kaks mikrokraadiprogrammi, sügisel ootab teadmishimulisi inimesi õppima uus kaasaegse majanduse magistriõppekava ning juba veebruaris 2023 on elukestva õppe huvilistel võimalik asuda omandama kraad üheaastaste magistrikavade alusel. Protsess oli loominguline ja tulevikku vaatav.Kolme aasta sisse mahtus ka majandusteaduskonna arengukava koostamine. Ja uskuge, plaanid on uljad ja mis peamine, me viime need ellu!

Kuhu edasi?

Lähiaja prioriteet on Delta juhtimiskooli (DMS) käivitamine ja sisuga täitmine. DMS-i idee tõukus soovist turundada paremini teaduskonna ingliskeelseid õppekavasid, kuid veelgi enam – meie soov on saada juhtimisalase õppe ja teadustegevuse koostööplatvormiks teistele Tartu Ülikooli instituutidele ja üksustele. Oleme veendunud jah-kultuuri pooldajad ja tahame teha koostööd väga erinevate partneritega.

Delta trendipäev, Delta X, Delta Talks, Delta majanduskonverents on vaid mõned näited sellest, kuidas head ideed tõmbavad teisi kaasa. Meie inimesed on seotud Startup Day ja ülikooli karjäärifestivali korraldamisega. Kõik head algatused peavad jätkuma. Lähiajal on algamas mõned suured rahvusvahelise koostöö projektid. Kõiki neid ettevõtmisi ühendab koostöö ülikoolis ja väljaspool seda, rahvusvaheline haare, ambitsioonikus, soov mõista ja luua ise trende.

Miks majandusteaduskond kõike seda teeb?

Ikka selleks, et saada ise paremaks, areneda, kombata oma piire. Me tahame pakkuda oma üliõpilastele parimat majandusharidust, millel oleks tugev teoreetiline ja akadeemiline alus, kuid mis oleks samal ajal põimunud praktikaga. Tudengite kaasamine teaduskonna tegevusse on olnud viimastel aastatel üheks meie prioriteediks. Oleme püüdnud jõudumööda toetada tudengite algatusi. Üliõpilased löövad rõõmuga kaasa teaduskonna tegemistes ning viimasel ajal on nõudluse ja pakkumise tasakaal kõikuma löönud: alati pole võimalik kõiki vabatahtlikke rakendada, sest neid on lihtsalt nii palju! Tudengid on meie teaduskonna jaoks partnerid ning selles osas loodan sisukat koostöö jätku. Soovin, et tudengite algatatud klubilised tegevused jätkuksid, et tudengid paneksid ennast proovile ettevõtluskonkurssidel ja parandaksid oma ideedega maailma, haaraksid kinni Futulabi pakkumistest, liidriprogrammi võimalustest jne. Kuigi loengud ja seminarid on hariduse omandamisel olulised, usun, et sama oluline on lai silmaring ning kogemuste kaudu toimuv isiksuse areng. Just seepärast ootamegi tudengitelt aktiivset kaasamõtlemist ja -tegutsemist kõige erinevamates vormides. Pange ennast proovile, eksige ja äparduge, aga proovige uuesti!

Nimetasin eespool õppekavade reformi, aga ega õppekavade arendamine ole sugugi lõppenud. Nii nagu muutub maailm meie ümber, peab muutuma ka ülikool ja siin pakutav haridus. Liigume tasulise õppe laiendamise suunas, kavandame uusi mikrokraadiprogramme. Sellega seoses peame tõsiselt otsa vaatama teaduskonna kompetentsile ning leidma viise akadeemiliste töötajate järelkasvu kindlustamiseks.

Kuidas eesmärke saavutada?

Ma olen meeskonnausku inimene ja pole iial mõistnud staarikultust. Kuigi ülikool on paik, kus töötab palju silmapaistvaid teadlasi ja isiksusi, usun, et teaduskond on tugev siis, kui me suudame tegutseda ühtse meeskonnana, seades esiplaanile ühised eesmärgid. Lisaks teadmistele ja oskustele on oluline see, milline inimene sa oled ja kas soovid teha teistega koostööd.

Sooviksin väga, et töötajad ega ka tudengid ei küsiks „Miks mina?“, vaid mõtleksid pigem „Kes siis veel, kui mitte mina?!“; et nad mõtleksid kaasa ja panustaksid särasilmselt ühistesse ettevõtmistesse, julgeksid tulla välja ideede ja ettepanekutega. Ainult nii saab meie teaduskond areneda, kasvada ning olla keskkond, kuhu tahetakse tulla ja kus soovitakse olla. Ma soovin, et Delta maja 4. korrusel oleks tajutav majandusteaduskonna vibe: avatus, nooruslik uljus, positiivsus ja töörõõm. Selleks, et nii see soov kui ka plaanid realiseeruksid, on aga igaühel meist vaja mõtestada enda rolli ja tegevust teaduskonnas.

Soovin kõigile sel ühisel teekonnal jõudu ja jaksu!