Foto:
Andres Vaher

Majandusteadust ja ärijuhtimist tuleks õpetada koos

Ülikoolide vastutusvaldkondade läbirääkimistel kerkis esile küsimus majandusalase kõrghariduse tulevikust ja korraldusest Eestis.

Tasakaalu majandusteaduse eri suundade õpetamise vahel on otsitud kogu Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 80 aastase tegevuse jooksul. Majandusteaduse ja ärijuhtimise ühendatud õpetamine aitab ette valmistada akadeemilisi ökonomiste ja praktikutest ärijuhte töötamaks sobiva kooslusena Eesti ja miks mitte ka muu maailma ettevõtetes ja avalikes asutustes.

Saksa kultuuriruumis on levinud lõpetaja tulevasest tegevusvaldkonnast lähtuv majandusstuudiumi jaotus, mille kohaselt on majandusteaduse sisuks nii rahvamajandus kui ka ettevõttemajandus.

Praegu Eesti hariduspoliitikas kasutatava ISCED (The International Standard Classification of Education) klassifikatsiooni järgi käsitletakse majandusteadust ärijuhtimisest eraldatud kitsa, eelkõige rahvamajandust uuriva teadusvaldkonnana. Teiste riikidega ühtne standard on muutnud küll lihtsamaks kõrgharidusandmete rahvusvahelise võrdlemise, kuid ohustab majandushariduse terviklikkust.

Alati jääb ohukohaks see, et kiiremini kasvav, dünaamiline ja populaarne ärinduse valdkond võib laieneda majandusteaduse arvel. See juhtub tavaliselt siis, kui ülikooli otsuseid juhib ainult rahanumbrite jõud ja loobutakse sisulisest tasakaalu otsimisest. Oleme ka selle etapi oma teaduskonnas tasulise õppega läbi käinud ning näeme selles nüüd olulisi õppetunde tuleviku tarbeks. 

Rääkides vastutusvaldkondade jaotamisest Eesti kõrgkoolide vahel, saame lähtuda kolmest hariduspoliitikas ja ülikoolide juhtimismudelites levinud lahendusest. Need on levinud ka rahvusvahelises praktikas.

Esimest võimalust, kus paralleelselt arendatakse välja mõlemad valdkonnad, majandusteadus ja ärijuhtimine, võib pidada ideaalseks, sest mõlemad valdkonnad saavad teineteist vastastikku toetades saavutada häid tulemusi. Kuna selleks on vaja piisavalt tudengeid ja raha, võib sellist lahendust näha näiteks Suurbritannias ja USAs, kuid tõenäoliselt ei sobi see kasutamiseks Eestis.

Teisel juhul peavad ülikoolid keskenduma ühele kahest valdkonnast. Just seda versiooni sunnib Eestis valima ülikoolide vastutusvaldkondade jagamise poliitika, kus näiteks Tartu Ülikool vastutaks majandusteaduse ja Tallinna Tehnikaülikool ärijuhtimise eest.

Kolmas variant on ärijuhtimise ja majandusteaduse integreerimine lähtuvalt majanduslikust reaalsusest, olemasolevast institutsionaalsest keskkonnast ja traditsioonist. Just see oleks kõige kasulikum variant nii ülikoolile kui ka ühiskonnale Eesti suguses väikeriigis.

Väga palju argumente räägib selle poolt, et ülikoolid peaksid tegelema sünergiliselt ja võrdselt mõlema distsipliini, nii majandusteaduse kui ka ärijuhtimise, uurimise ja õpetamisega. Ettevõtjatel on oluline mõista majandusteaduse põhimõtteid ja ökonomistidel õppida ärijuhtimist. Peatume mõnel näitel.

Kui ettevõtja saab aru avalikust huvist, siis on tal lihtsam teha selliseid otsuseid, mis väldivad konflikti avaliku huviga. Era- ja avaliku huvi kooskõla on võimalik tagada sobivate institutsioonide kujundamisega. Näiteks võib suurettevõtete liitmine olla eraomanikele kasulik, kuid avalikke huve kahjustav ning monopolivastased regulatsioonid ja järelevalve püüavad neid huvisid ühitada.

Võib loota, et majandusharidusega ettevõtja kaalub ka oma erahuvi paremini ja targemini, seades selle teiste erahuvide konteksti. Mõistes huvide vastastikust sõltuvust, on võimalik vältida lühiajalise kasu jahtimist ja järgida oma pikaajalisi huvisid. Siin on tüüpiliseks näiteks keskkonnamõjude arvestamine lühi- ja pikas perspektiivis. Samuti võib rääkida investeeringutest teadus- ja arendustegevusse või spekulantide tegevusest võrreldes jätkusuutliku majandamisega.

Ettevõtjate otsuseid ja nende tulemusi mõjutavad väga tugevalt ka avalik huvi, moraal ning riigi poliitika, sh maksukeskkond, normid, standardid, regulatsioonid jne. Nendest parem arusaamine ehk majandusanalüüsi põhimõtete tundmine paneb ettevõtjad tegema parema kvaliteediga ehk ettevõtluses jätkusuutlikke otsuseid. Selle näiteks on viimasel ajal populaarsust kogunud vastutustundlik ettevõtlus.

Kuna ettevõtjate käsutuses on raha, info ja ühiskondlikud sidemed, siis saavad nad otse või esindusorganisatsioonide kaudu mõjutada avalikku arvamust ja poliitikat. Seetõttu peab ettevõtja tundma paremini majanduse, sh avaliku sektori toimimist.

Ärijuhtimist on võrreldud tehnikateadustega, mis keskenduvad rohkem praktiliste rakenduste loomisele kui baasteadusele. Tehnikateadustele on baasteaduseks füüsika. Ärijuhtimisele on selleks baasiks majandusteadus. Just majandusteadus õpetab, et ettevõtet ei saa käsitleda masinana, vaid erinevate huvidega indiviidide kooslusena ehk miniühiskonnana, kus keskne probleem on just huvide kooskõlastamine.

Samas ei tohi unustada, et ka majandusteaduse õppekavades on ärijuhtimise õppimine ülimalt kasulik, kuna demonstreerib õppuritele majandusteaduse rakendusi konkreetsetes valdkondades nagu raha ja pangandus, turundus, rahvusvaheline kaubandus, avaliku sektori juhtimine jne. Sageli on siiski ärijuhtimise õppekavades piinlikult vähe majandusteadust ja vastupidi.

Kasu sünnib ka ülikoolidele endile. Õpetades paralleelselt mõlemaid valdkondi, saab kaasata laiema ringi õppejõude hõlmates nii ettevõtte kui ka riigi tasandit. See loob omakorda eeldused (interdistsiplinaarseks) teaduskoostööks. Kuna mõlema valdkonna õppekavad vajavad teise valdkonna aineid, siis saab ülikool üles ehitada heaks õpetamiseks vajaliku tugeva ja turu soovidega arvestava õppekava. Lisaks veel sünergia, mis sünnib mitmekülgsemast tudengite kooslusest (ettevõtte- ja ühiskonnahuvilised majandustudengid). Tänu erialade koostööle ja toetusele kujuneb lihtsamaks ka teaduskonna praktiline juhtimine ja tasakaalu leidmine õppetöös teooria ja praktika vahel.

Et see arusaam pole rahvusvahelisel areenil kuhugi kadunud, peegeldub ka maailma ülikoole reastava Times Higher Education edetabeli tulemustes, kus hinnatakse majandusharidust just kahe tasandi – ärijuhtimise ja majandusteaduse (business and economics) – integreeritud valdkonnas. 2018. aastal jõudis Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õpe esmakordselt maailma 300 parima hulka, jättes teised Eesti ülikoolid selgelt seljataha. Majandusteaduskonna tugevaimaks küljeks oli selles pingereas eelkõige teadustöö rahvusvaheline nähtavus, nõrgemalt hinnati ettevõtluslepingute alusel tehtavat koostööd (vt lähemalt www.timeshighereducation.com).

Arvamusloo kirjutasid TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ja TÜ majanduspoliitika emeriitprofessor Jüri Sepp.

---------------
Sarnane vaidlus majandusteaduse ja ärijuhtimise koos-  või lahusõpetamisest toimus USAs juba 1950ndatel aastatel. Artiklis on kombineeritud Ameerika teadlaste arvamused Eesti tänase kontekstiga.
Philbrook, C. E. (1957). The disciplines of economics and business. Southern Economic Journal, 434-444.
Owen, J. P. (1958). The role of economics in education for business administration. Southern Economic Journal, 353-361.

#teadus
Majandusteaduskonna teadusseminar

Teadusseminar "Theorizing Cultural Regions of North America: Implications for Europe and the World"

29.09.2022
#teadus #ühiskonnale
Working

Toimetised

27.09.2022
#teadus
Majandusteaduskonna teadusseminar

Research and PhD Seminars

12.09.2022